Miškol'c

Miškol'c (mad'j.: Miskolc [ˈmiʃkolt͡s], slovak.: Miškovec) om Mad'jaranman nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Boršod-Abaui-Zemplen-agjan administrativine keskuz.

Miškol'c
Miskolc

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2022)	147,533 ristitud
Pind	236,68 km²
Pämez'	Juzef Tot-Santai (reduku 2024—, Tóth-Szántai József)
Telefonkod	+36−46
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2023)

Istorii

Vl 1364 nügüdläine eländpunkt sai lidnan oiktusid. Vl 1544 lidn oli polttüd turkalaižil.

1990-nziden voziden augotišespäi Miškol'c oli elänu läbi hätkeližes ižandusen krizisas, sikš miše sauptihe metallurgijan i jügedan mašiništonsauvomižen edheotandoid. Sid' pen' biznes šingotaškanzi, jättud tegimed oma rekonstruiruidud.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2017 kartal

Lidn seižub Šajo-jogen da sen penen Sinv-ližajogen randoil (mad'j.: Szinva, Dunain bassein), Bükk-mägišton alusenno, 130 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 175 km suvipäivlaskmha avtotedme, kiruhjonused ajadas sihesai 100 minutas.

Klimat om ven valdmeren valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +10,6 C°, kezakun-elokun +19,9..+21,5 C°, tal'vkun-uhokun −1,3..+0,6 C°. Ekstremumad oma −35,0 C° (uhoku) i +39,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −0,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +3,1 C°). Paneb sadegid 644 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (85..91 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (28..35 mm kus). Paneb lunt 120 sm tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..65 % röunoiš keväz'kus-uhokus, 81..84 % kül'mkus-vilukus.

Tobmuz

Lidnan röunad i ezilidnad (2012)

Miškol'can municipaline suim kogoneb 28 ühtnijaspäi: üks' burgomistr, 19 ezitajad valičendümbrikoišpäi i kahesa kompensirujas nimikirjutesespäi.

Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr (mad'j.: Miskolc polgármestere). Edeližed lidnan pämehed oma Pal Vereš (Veres Pál, reduku 2019 — sügüz'ku 2024), Akoš Kriza (Kriza Ákos, reduku 2010 — reduku 2019), Šandor Kali (Káli Sándor, reduku 2002 — reduku 2010).

Eläjad

Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 185 567 ristitud, vn 2011 — 167 754 ristitud, vn 2022 — 147 533 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 207 303 eläjad vl 1980. Ristitišt poleni lujas lidnan ižandusen krizisan i suburbanizacijan processan tagut.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2022): mad'jaralaižed — 80,3 %, čiganalaižed — 1,5 %, saksalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 14,1 %.

Transport

Avtobusad (36 maršrutad) da tramvaid (kaks' jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Lähine privatine ühtennimine Miškol'c-lendimport (MCQ) sijadase koumes kilometras pohjoižhe lidnaspäi, se om lendahtamižsarganke mahusespäi, kävutase nügüd' sportturizman täht vaiše.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden uz' sauvuz (2014, nägu TV-čuhunduselpäi)
• 
  Diošdjor-lidnusen ruinad (Diosgyor, 2005)
• 
  Pühän Petran da Pavlan katoline jumalanpert', vn 2005 nägu
• 
  Lillafüred-adivpert' vl 2005
• 
  Erzsébet Spa ühtennimižel torgul (2015, Jelizavetan kül'bet')
• 
  Miškol'can universitetan kirjišt (2024)
• 
  Miškol'can nacionaline teatr (2006)
• 
  Miškol'c-Tis-päraudtestancii vl 2020

Sebruzlidnad

Miškol'c om sebruzkosketusiš 11 lidnanke mail'mas:

Korejan Tazovaldkund Asan, Korejan Tazovaldkund (vspäi 2011) Saksanma Ašaffenburg, Bavarii, Saksanma (1996) Bolgarii Burgas, Bolgarii AÜV Klivlend, Ogajo, AÜV Slovakii Košice, Slovakii (1997) Pol'šanma Katovice, Pol'šanma (1973, udištadud vl 1993)

Turkanma Kaiseri, Turkanma (2013) Čehii Ostrav, Čehanma (2001) Suomenma Tampereh, Suomenma Francii Valans'jen, Francii (2009) Venäma Vologd, Vologdan agj, Venäma (1990-nded voded)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (miskolc.hu). (mad'j.) (angl.) (saks.)