Kadnikov

Kadnikov (ven.: Ка́дников) om Venäman lidn Vologdan agjan keskuzpalas. Se om Sokolan ümbrikon kahtenz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe.

Kadnikov
Кадников

Lidnanznam
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	4,022 ristitud
Pind	5 km²
Telefonkod	+7−81 733-xx-xxx
Avtokod	35
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Kadnikovan pustolänha kaičendpostaks vl 1492, nimitihe Kadnik-nimen mödhe («urdamnik»). Kadnikovskai-külä (ven.: деревня Кадниковская) zavodihe neciš postaspäi. Vspäi 1780 oli järedan makundan lidnan statusanke. Oli torguindan keskuseks, serverz'-se torgovanoiden erižpertid om kaičenus lidnas. Raudten sauvond jäi lidnad šingotesen veres 20. voz'sadal. Vspäi 1929 om Sokolan ümbrikon palaks (edel vn 2022 kezakud — rajonan, nimitihe Sverdlovan rajonaks vhesai 1932).

Kadnikov šingotase sömtegimištol (tähkheiniden söndtavaroiden kombinat, leibän edheotand), mecan ümbriradmižel i turbhan samižel. Edel 2011. vot kartohkčipsoiden ceh radoi söndtavaroiden kombinatal, paloi lophu.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Suhonanveren alangištos, Sodimanjogen randal (ven.: Содима 13 km pitte, Pel'šman hura ližajogi, Suhonan hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Vologdhasai om 40 km suvipäivlaskmha «Holmogorid»-avtotedme (M8). Lähembaine lidn om ümbrikon Sokol-keskuz 15 km suvipäivlaskmha sil-žo tel. Trass ümbärdab Kadnikovad suvipäivnouzmaspäi.

Tobmuz

Kaik koumekümne kahesa küläd mülüiba lidnankundha Kadnikovan ližaks. Lidnankundan pind oli 631,41 nellikkilometrad. Lidnankund om kätud ümbrikon Administracijan territorialižeks organaks vn 2022 kezakuspäi.

Lidnankundan Nevondkund om likvidiruidud vn 2016 tal'vkus, rajonan suim ezimehenke tegi sen velgusidme. Lidnan Administracijan jäl'gmäine pämez' oli Mihail Korznikov (Михаил Корзников) vn 2022 tal'vkuspäi, radoi sil-žo sijal ende (kül'mku 2009 — uhoku 2018). Edeline Administracijan pämez' oli Aleksandr Komel'kov (uhoku 2018 — tal'vku 2022).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 614 ristitud, rajonan ristitišton kümnendez, lidnankundan (Zamošjen küläkundanke) — 5 730 ristitud. Vl 2017 kaik 4 588 ristitud elihe lidnas i 5 404 ristitud kaikes lidnankundas. Vl 2021 lidnan ristitišt oli 4 106 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba vit tuhad eläjid vozil 1979−2008 (5 500 rist. vll 1996−1998).

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid oma letud lidnas: ph. Illä-endustajan jumalanpert' (1776), ph. Dmitrii Solunalaižen pühäpert' (ei ole väges) om saudud lidnan kaumištos vspäi 1826, mugažo muretud Pel'šman mez'jumalankodin časoun' (om letud vll 1879−1882) sijadase lidnas, i kahten jumalanpertin sauvused oma kaičenus no ei ole rados. Ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' ei ole kaičenus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid, keskškol, čomamahtoiden škol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei

• 
  Sluginovan pert' (2016)
• 
  Illä-endustajan jumalanpert', vn 2008 nägu
• 
  Torguindrived — jarmanksauvuz vl 2016
• 
  Ph. Grigorii Pel'šmalaižen časoun', vn 2016 nägu
• 
  Rešetov-torgovanan lauk i varažomad (2016)

Irdkosketused

• Kadnikovan kodirandantedištandmuzejan lehtpol' Sokolan ümbrikon muzejan sokolmuzey.ru-saital. (ven.)