Gorno-Altaisk

Gorno-Altaisk (ven.: Го́рно-Алта́йск, suvialt.: Улалу) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Altajan Tazovaldkundan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Gorno-Altaisk
Горно-Алтайск (ven.)
Улалу (suvialt.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	64,508 ristitud
Pind	95,5 km²
Pämez'	Ol'ga Safronova (tal'vku 2022—)
Telefonkod	+7−38 822-xx-xxx
Avtokod	04
Aigvö	UTC+7 (MSK+4)

Lidnan kart (2022)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti Ulal-žilo (ven.: село Улала) — ortodoksižen hristanuskondan hengeline missii Altai-mägil. Nimitihe Ulalušk-jogen mödhe (ven.: Улалушка 19 km pitte, suvialt.: Улула), se lankteb Maim-jogehe (ven.: Майма 60 km pitte) žilon territorijal, mitte om Katunin oiktaks ližajogeks.

Vl 1928 žilo sai lidnan statusad. Vll 1932−1948 lidnan nimi oli Oirot-Tur (ven.: Ойрот-Тура), sid' nügüdläine.

Gorno-Altaiskan ižandusen sarakod oma turizm i sauvondmaterialoiden pästand (raudbetontegesed).

Geografijan andmused

Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižröunanno, Altajan mägiden katl'uses, 270..305 m ü.m.t. korktusil, Katun'-jogen oiktal randpolel (suvialt.: Кадын, Obin joginišk).

Matkad Moskvhasai om 3641 km päivlaskmha orhal, Bijskhasai om 105 km avtotedme (lähembaine raudtestancii), Barnaulhasai om 258 km avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline, lämuden teravad vajehtused oleldas päivesen i sezonan aigan. Voden keskmäine lämuz om +2,8 C°, kezakun-elokun +16,4..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun −11,4..−13,7 C°. Ekstremumad oma −48,6 C° i +40,3 C°. Paneb sadegid 731 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (78..109 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (22..29 mm kus).

Tobmuz

Gorno-Altaisk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Jurii Nečaev (sügüz'ku 2017 — tal'vku 2022).

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 24 045 eläjad, vl 1959 — 27 534 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 56 933 ristitud, vn 2021 — 65 342 ristitud. Kaik 63 295 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 65 363 eläjad vl 2022.

Rahvahad (2010): venälaižed — 70,0 %, altajalaižed — 23,0 %, kazahlaižed — 2,3 %, toižed rahvahad — 4,6 %.

Kaik ühesa pühäpertid om saudud lidnas: ortodoksižen hristanuskondan ph. Makarijan puine päjumalanpert', koume jumalanpertid i kaks' časounäd, vanhan hristanuskondan pühäpert', islamanuskondan pühäpert' i medrese, buddizman pühäpert'.

Üks'jäine üläopendusen aluzkund radab lidnas, se om Gorno-Altaiskan valdkundaline universitet. Nell' specialižen keskopendusen aluzkundad oma avaitud: agrarine kolledž (Gorno-Altaiskan universitetan palakund), pedagogine kolledž, kul'turan da čomamahton kolledž, medicinine škol.

Transport

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes i ümbrištos.

Tatanmaine ühtennimine lendimport (ГОР / RGK) sijadase kudes kilometras päivlaskmha lidnan keskusespäi, Katun'-jogen oiktal randal. Sišpäi tehtas reisid Moskvhasai, kezaaigan — Krasnojarskha, Novosibirskha i Tümenihe.

Galerei

• 
  Lidnan keskuzpalan nägu vl 2021
• 
  Memorial pölištunuzile sodamehile (2015)
• 
  Pühän Jumalanmaman Katken jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2021 nägu
• 
  Buddizman pühäpert', vn 2021 nägu
• 
  Venäman Keskuzbankan Altajan Tazovaldkundan Rahvahaline bank vl 2021
• 
  Gorno-Altaiskan valdkundaližen universitetan agrobiostancii (2016)
• 
  Altajan Tazovaldkundan Rahvahaline teatr (2006)
• 
  Altajan Tazovaldkundan Rahvahaline muzei (2021)
• 
  Lidnan kul'turkeskuz (2021)
• 
  Gorno-Altaisk-lendimportan A-terminal vl 2021

Tetabad sündnuded

• Viktor Horoševskii (1940−2012) — oli nevondkundaline i Venäman matematikantedomez'.
• Ida Kalinina (1926−2015) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman plod- da marjkazmusiden selekcioner, enččen MTNA:n akademik.
• Vitalii Slastönin (1930−2010) — oli pedagogikan tedomez'.

Irdkosketused

• Municipaližen «Gorno-Altaisk-lidn»-ühtnikan oficialine portal (gornoaltaysk.ru). (ven.)