Gorno-Altaisk
Gorno-Altaisk (ven.: Горно-Алтайск, suvialt.: Туулу Алтай) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Altajan Tazovaldkundan pälidn da üks'jäine lidn.
Lidnanznam.png)
| |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2020-01-01) | 64 464 ristitud |
| Pind | 95,5 km² |
| |
| Pämez' | Jurii Nečaev (sügüz'ku 2 017—) |
| Telefonkod | +7-38 822-xx-xxx |
| Avtokod | 04 |
| Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
IstoriiRedaktiruida
Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti Ulal-külä (ven.: село Улала) — ortodoksižen hristanuskondan hengeline missii Altai-mägil. Vl 1928 se sai lidnan statusad. Vll 1932−1948 lidnan nimi oli Oirot-Tur (ven.: Ойрот-Тура).
Geografijan andmusedRedaktiruida
Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižröunanno, Altajan mägiden katl'uses, 270..305 m korktusil valdmeren pindan päl, Katun'-jogen oiktal randpolel (suvialt.: Кадын, Obin joginišk). Matkad Moskvhasai om 3641 km päivlaskmha orhal, Bijskhasai om 105 km avtotedme (lähembaine raudtestancii), Barnaulhasai om 258 km avtotedme.
Klimat om kontinentaline, lämuden teravad vajehtused oleldas. Paneb sadegid 731 mm vodes, enamba kezal (80..110 mm kus).
Gorno-Altaisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
EläjadRedaktiruida
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 24 045 eläjad, vl 1959 — 27 534 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 56 933 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kuz' pühäpertid om lidnas: ortodoksižen hristanuskondan ph. Makarijan puine päjumalanpert', koume jumalanpertid i kaks' časounäd[1], vanhan hristanuskondan pühäpert', islamanuskondan pühäpert' i medrese, buddizman pühäpert'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 70,0%, altajalaižed — 23,0%, kazahlaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 4,6%.
Ižanduz da transportRedaktiruida
Ižandusen sarakod oma turizm i sauvondmaterialoiden pästand (raudbetontegesed).
Üks'jäine üläopendusen aluzkund om olmas lidnas, se om Gorno-Altaiskan valdkundaline universitet[2]. Nell' specialižen keskopendusen aluzkundad ratas lidnas: agrarine kolledž (Gorno-Altaiskan universitetan palakund), pedagogine kolledž, kul'turan da čomamahton kolledž, medicinine škol.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes i ümbrištos.
Tatanmaine ühtennimine lendimport (ГОР / RGK) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, Katun'-jogen oiktal randal. Sišpäi tehtas reisid Moskvhasai, kezaaigan — Krasnojarskha, Novosibirskha i Tümenihe.[3]
Tetabad sündnudedRedaktiruida
- Viktor Horoševskii (1940−2012) — oli nevondkundaline i Venäman matematikantedomez'.
- Ida Kalinina (1926−2015) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman plod- da marjkazmusiden selekcioner, enččen MTNA:n akademik.
- Vitalii Slastönin (1930−2010) — oli pedagogikan tedomez'.
HomaičendadRedaktiruida
IrdkosketusedRedaktiruida
| Gorno-Altaisk Vikiaitas |
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||