Pskov
Pskov (ven.: Псков) om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan lodehes. Se om Pskovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Pskovan rajonan keskuseks (ei mülü rajonha).
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2020) | 210,340 ristitud |
| Pind | 95,6 km² |
| |
| Pämez' | Jelena Polonskaja (semendku 2019—) |
| Telefonkod | +7−8112-xxx-xxx |
| Avtokod | 60 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii vajehta
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Lavrentijan aigkirjas kuti Pleskov (ven.: Плесков) i Pskov lidnan statusanke vl 903. Nimitihe jogen mödhe. Pskovan lidnuz oli vižrenghaižeks, koume rengast oma olmas tähäsai.
Vozil 1348−1510 Pskov oli ripmatoman Pskovan Tazovaldkundan pälidnaks. Oli Venäman ühteks kaikiš järedambiš da znamasižembiš lidnoišpäi edel Piterin alusenpanendad.
Geografijan andmused vajehta
Lidn seižub Pskovanjogen (ven.: Пскова́) da Sur'-jogen molembil randoil niiden ühthejoksmusen sijas. Istorine keskuz levigandeb 47 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, 16 kilometras Sur'-jogen lanktendan sijaspäi Pskovanjärvhe. Sijadase 278 kilometras avtoteidme Piterišpäi, matkad Moskvhasai om 743 kilometrad.
Pskov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, jagase 14 nomeruidud ohjanduzlidnanlaptha. Lidnan röunoiden piduz om läz 50 km.
Tobmuz vajehta
Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. Kaik eläjad änestuzoiktusenke valitas sen 25 ezitajad videks vodeks. Duman ezimez' lugese lidnan pämehen. Järgenduseližed valičendad Dumha oliba vl 2017.
Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii, se iče taričeb ičeze strukturad Dumale vahvištamha. Dum valičeb administracijan pämest.
Eläjad vajehta
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 203 279 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1992 — 209 tuh. rist., i 2020 — 210 340 ristitud.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 87,4 %, ukrainalaižed — 1,5 %, vaugedvenälaižed — 0,9 %, armenijalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 1,6 %, rahvahuden ozutandata — 8,1 %.
Transport vajehta
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik 12 sildad ühtenzoittas Sur'-jogen randoid.
Civiline da sodavägiden Pskov-lendimport[1] (vai Ristad, ven.: Кресты, PKV / ПСК / ULOO, 110 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase kudes kilometras suvipäivnouzmha lidnan istorižes keskusespäi. Se om rahvahidenkeskeiženke statusanke, tehtas reisid Piterihe da Moskvha.
Galerei vajehta
-
Lidnan administracijan sauvuz (2013)
-
Pühän Stroican päjumalanpert' Kromas (Pskovan Kremliš), vn 2018 nägu
-
«Slavänka»-omblendfabrik (2011, Truvor-torguindmark)
-
Lidnan kul'turkeskuz (2018)
-
Pskovan valdkundaline universitet (2011)
-
Jäpert'kulun nägu vl 2011
-
Päraudtestancijan sauvuz vl 2018
Tetabad sündnuded vajehta
- Oksana Födorova (Oksana Borodina) (sünd. 1977) — Venäman fotomodel', TV-vedai, aktris da pajatai.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
| Pskov Vikiaitas |
| Pskovan agjan lidnad | ||
| Dno | Gdov | Nevel' | Novoržev | Novosokol'niki | Opočk | Ostrov | Petseri | Pitalovo | Porhov | Pskov | Pustošk | Sebež | Velikije Luki | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||