Tomsk
Tomsk (ven.: Томск) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibiriš. Se om Tomskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tomskan rajonan tobmuden aluzkundoiden olendsija.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 568,508 ristitud |
Pind | 294,6 km² |
Pämez' | Ivan Kläin (reduku 2013—) |
Telefonkod | +7−3822-xxx-xxx |
Avtokod | 70 |
Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
Tomsk om Päivlaskmaižen Sibirin opendusen, tedon da tegimišton udištamižen järed keskuz.
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1604 kozakoil Boris Godunovan käskön mödhe kuti lidn lidnusenke. Vozil 1804−1925 oli Tomskan gubernijan pälidnaks. 1830-nzil vozil kazvoi lujas kuldan samižen tagut Sibiriš. Transsib-raudte ristikoiči Ob'-jogen toižes sijas (nüg. Novosibirsk) i jäti lidnad edahaižes poles.
Tomsk šingotase kivivoin ümbriradmižen tegimel (läz lidnad) i kivivoinhimijal, elektrotehnižen sarakon tegimil (kabeläd, mašiništ kosmosapparatoiden, laivoiden i kivivoinveimiden täht[1], radiosidon ladimišt), mašinansauvomižel (instrumentad, manometrad), sömtegimištol, mugažo virifabrik i räzinkengiden tegim ratas lidnas.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase agjan suvipäivnouzmas. Lidnan keskuz seižub Tom'-jogen oiktal randal (Obin bassein da oiged randpol'), 140 metrhasai korktusil, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Moskvhasai om 3,5 tuhad kilometrid päivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Seversk-kaimdailidn ani lodeheze, Kemerovo 145 km suvhe orhal vai 216 km avtotedme i Novosibirsk 272 km suvipäivlaskmha avtotedme.
Klimat om venon kontinentaližen i sibirin teravan kontinentaližen röunal. Keza om lujas päivoikaz paksunke jumalansänke, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +0,9 C°, kezakun-elokun +15,7..+18,7 C°, tal'vkun-uhokun −14,7..−17,1 C°. Ekstremumad oma −55,0 C° (viluku) i +35,6 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −3,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +1,5 C°). Paneb sadegid 568 mm vodes, enamba kezakus-elokus (61..75 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (24..25 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 61..72 % röunoiš keväz'kus-kezakus, 78..83 % elokus-uhokus.
Tobmuz
vajehtaTomsk jagase nelläks administrativižeks rajonaks: Kirovan (mougotil randoil), Leninan, Nevondkundaline, Oktäbrin. Mugažo om ühesa valičendümbrikod kaikes lidnas. Kaik koume žilod, koume küläd da raudtesara mülüdas lidnümbrikho Tomskan ližaks.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 524 669 ristitud, lidnümbrikon — 546 049 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 576 624 eläjad vl 2020. Kaik 594 827 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2018, i 589 701 ristitud vl 2021. Tomsk om lidnaglomeracijan keskuseks 10 818 km² pindal, 781 tuh. eläjid (2017. voz').
Kaik om ühesa üläopendusen aluzkundad, 15 tedoinstitutad da kuz' biznes-inkubatorad lidnas. Kaikiš znamasižemb om Tomskan valdkundaline universitet[2] (alusenpanend 1878, 15 fakul'tetad i kuz' institutad, 23 tuhad üläopenikoid).
Transport
vajehtaAvtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogiport radab vemha jüguid tobman palan.
Rahvahidenkeskeine civiline Tomsk (Bogašovo)-lendimport[3] (TOF / ТСК / UNTT, 759 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 14 km suvipäivnouzmha. Tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Alauz'lidnha, Kazanihe i Sibirin järedoihe lidnoihe, sezonreisid Mustmeren lebutahoiže, mugažo čarterreisid Suvipäivlaskmaižhe Azijha. Golovino-sodalendimport om saudud suvipäivlaskmha lidnaspäi.
Tetabad ristitud
vajehta- Sündnuded
- Mihail Baškatov (sünd. 1981) — Venäman akt'or da TV-vedai.
- Elänuded
- Aleksandr Volkov (1891−1977) — oli venälaine mez', sarnoiden da istoriziden romaniden nevondkundaline kirjutai, dramaturg i kändusiden tegii.
Sebruzlidnad
vajehta- Monro, Mičigan-štat, AÜV (vspäi 1995)
- Novorossiisk, Krasnodaran rand, Venälaine Federacii (2008)
- Smolensk, Smolenskan agj, Venälaine Federacii (2009)
- Tbilis, Gruzii (2002)
- Ul'san, Suvikorei (2003)
Galerei
vajehta-
Lidnan administracijan sauvuz (2004)
-
Sündun Eläbzdusen jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2011 nägu (om saudud vll 1789−1807)
-
Vauged pämečet', vn 2010 nägu (om saudud vl 1900, vn 1999 rekonstrukcii)
-
«Sibkabel'»-tegimen kontor vl 2014
-
Eriline ekonomine zon (Tomsk) — Innovacijoiden da tehnologijoiden keskuz vl 2012
-
Tomskan valdkundaline universitet, Sibirin fiziž-tehnine institut (2012)
-
Tomskan valdkundaline filarmonii (2013)
-
Miramiks-torguindkeskuz (2013)
-
Rahvahidenkeskeižen Tomsk-lendimportan sauvuz vl 2020
-
Tomsk-I-päraudtestancijan sauvuz vl 2006
Homaičendad
vajehta- ↑ «Polüs»-tedotehmižkeskusen sait (polus-tomsk.ru). (ven.)
- ↑ Tomskan valdkundaližen universitetan sait (tsu.ru). (ven.) (angl.) (kit.)
- ↑ Tomsk-lendimportan sait (tomskairport.ru). (ven.)
Irdkosketused
vajehta- Lidnan Duman oficialine sait (duma70.ru). (ven.)
- Municipaližen «Tomsk-lidn»-ühtnikan administracijan oficialine portal (admin.tomsk.ru). (ven.)
Tomsk Vikiaitas |
Tomskan agjan lidnad | ||
Asino | Kedrovii | Kolpaševo | Seversk | Streževoi | Tomsk | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||