Orenburg (ven.: Оренбург, tot.: Ырынбур) om lidn Venäman suvipäivlaskmas. Se om Orenburgan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik.

Orenburg
Оренбург
 Lidnanznam
Coat of Arms of Orenburg.svg
 Flag
Flag of Orenburg.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 572,819 ristitud
Pind 258,57 km²
Orenburg Оренбург
Pämez' Sergei Salmin
(keväz'ku 2022—)
Telefonkod +7−3532-xxx-xxx
Avtokod 56
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Orenburg-lidnan rajonad ümbrikoiš:
Pohjoine ümbrik:
     Dzeržinskijan rajon      Tegimištoline rajon Suviümbrik:
     Keskuzrajon      Leninan rajon

IstoriiRedigeeri

Eländpunktan aluz om pandud vl 1743 kuti lidnuz da lidn. Vl 1744 se tegihe Orenburgan gubernijan pälidnaks.

Vozil 1938−1957 nimitihe lidnad Čkalov:aks tutaban lendajan oiktastuseks.

Orenburgan ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan samine da sen ümbriradmine, mašinansauvomine (burauduzmašiništ, John Deere-maižanduztehnik, «Uralrentgen», radiatorad), sauvondmaterialad (raudbetontegesed, torved, kuivad sauvondsegoitused), sömtegimišt, orenburgan höunehpaikoiden da katusiden tehmine.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Ural-jogen molembil randoil, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1432 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Sol'-Ileck 75 km suvhe raudtel vai avtol.

Orenburg jagase kahteks ümbrikoks i nelläks administrativižeks rajonaks, kaik ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Leninan rajon da Keskuzrajon mülüdas Suviümbrikho. Pohjoine ümbrik mülütab Dzeržinskijan i Tegimištoližen rajonid. Kümne žilod mülüdas Orenburgan lidnümbrikho lidnan ližaks, lidnümbrikon pind — 916,91 km².

EläjadRedigeeri

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 548 331 ristitud, lidnümbrikon — 563 876 ristitud. Vl 2017 kaik 579 677 ristitud eliba lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2021).

Rahvahad (lidn, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 81,1%, totarlaižed — 7,6%, kazahlaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,9%, baškiralaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,6%, mordvinalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 2,9%.

Edeližed lidnümbrikon pämehed:

  • Vladimir Il'jinih (uhoku 2020 — sügüz'ku 2021),
  • Dmitrii Kulagin (tal'vku 2018 — tal'vku 2019),
  • Jevgenii Arapov (reduku 2015 — reduku 2018).

TransportRedigeeri

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i kervačte Ural-joges päliči oma kundaližtransportaks lidnas. Vl 1876 raudte tuli lidnha, i Orenburg kändihe järedaks raudtesol'meks.

Rahvahidenkeskeine civiline Jurii Gagarinan nimed Orenburg-Keskuzline-lendimport[1] (REN / ОНГ, 1 mln passažiroid vl 2021) sijadase 19 km päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Uzbekistanha, Tadžikistanha, Päivlaskmaižen Azijan lebutahoiže, mugažo Venäman järedoihe lidnoihe.

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Orenburg-lendimportan sait (oren.aero). (ven.)

IrdkosketusedRedigeeri



Orenburgan agjan lidnad
Abdulino | Buguruslan | Buzuluk | Gai | Jasnii | Kuvandik | Mednogorsk | Novotroick | Orenburg | Orsk | Sol'-Ileck | Soročinsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež