Elist
Elist (ven.: Элиста́, kalm.: Элст — «letkesine») om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Kalmikijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 102,583 ristitud |
| Pind | 92,36 km² |
| |
| Pämez' | Nikolai Orzaev (reduku 2019—) |
| Telefonkod | +7−84 722-xx-xxx |
| Avtokod | 08 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
IstoriiRedigeeri
Vl 1845 Nikolai I-imperator käski ištutada mecad kalmikan stepiš. Valitihe Elista-Sale-vanan sijad ezmäižeks ištutesiden täht. Vl 1865 pen' külä augoti eländpunktad. Elist om lidnan statusanke vspäi 1930. Vozil 1944−1957 nimitihe sidä Stepnoi kalmikalaižiden deportacijan tagut.
Elist šingotase kivivoin geotedištelendan da samižen «KalmTatneft»-kompanijal, londuseližen gazan transportiruindal (Gazprom), sauvondal, sömtegimištol, omblendan edheotandoil.
Geografijan andmusedRedigeeri
Lidn sijadase tazovaldkundan päivlaskmas, 120 m korktusel valdmeren pindan päl, Ergeni-ülüden suvipäivnouzmas. Matkad Moskvhasai om 1250 km lodeheze orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Astrahan' (300 km päivnouzmha avtotedme), Stavropol' (260 km suvipäivlaskmha avtotedme), Volgodonsk (230 km lodeheze avtotedme) i Volgograd (260 km pohjoižhe avtotedme). Elist-raudtestancii radab sarakon lopus Stavropolin randan Svetlograd-lidnaspäi, matkad sihesai om 184 km.
Klimat om ven terav kontinentaline, päipaštokaz da kuivahk. Kuivad päivnouzmaižed tulleid oma paksud. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°. Ekstremumad oma −34 C° i +44 C°. Paneb sadegid 349 mm vodes, semendkus-kezakus enamba kaiked (43..50 mm kus).
Nell' žilod mülüdas lidnümbrikho Elist-lidnan ližaks: Aršan (3927 rist. vl 2010), pened Salin (ven.: Салын), Lol (Лола) i Maksimovk (Максимовка). Lidnümbrikon pind om 396,57 km².
EläjadRedigeeri
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 103 749 ristitud, lidnümbrikon — 108 289 ristitud. Sil aigalpäi niiden eläjiden lugu om stabiline da kaikiš suremb kaikes aigas (107 800 ristitud vl 2001). Vl 2017 lidnan eläjiden lugu oli 103 899 ristitud.
Rahvahad (enamba 0,4% lidnümbrikos vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe): kalmikalaižed — 66,1%, venälaižed — 24,9%, kazahlaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,2%, rahvahuden ozutandata — 4,8%.
Buddizman Säküsn-Süme-pühäpert' om letud vodele 1996, «Buddan kuldaine kodi»-keskuzhurul (kalm.: Бурхн Багшин алтн сүме) om saudud vspäi 2004. Koume stupad sijadasoiš lidnan rajoniš. Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[1] oma olmas lidnas: kafedraline Jumalanmaman Kazanin jumalaižen (1990−1996) päjumalanpert', phh. Kirillan i Mefodijan päjumalanpert' (om sauvomas vspäi 2018), nell' jumalanpertid i ph. Sergii Radonežalaižen časoun'. Katoližen tulendan pühäpert' radab. Islaman üks'jäine mečet' paloi vl 2014.
Edeline lidnan pämez' (Lidnan Suiman ezimez') om Väčeslav Namruev (2010−2011, 2013 — reduku 2019).
GalereiRedigeeri
Lidnan tobmuden pert' (merii, 2016)
Altn Süme, vn 2007 nägu
Vänd šahmatoihe Leninan torgul läz «Seičeme päiväd»-pagodad, vn 2010 nägu
Kazanin Jumalanmaman päjumalanpert' i Ristan Zdviženjan jumalanpert' (pen' huralpäi), vn 2017 nägu
Siti-Čess vl 2009
Kalmikijan gumanitarižiden tedoidusiden institut (Venäman Tedoakademii, 2014)
Kalmikijan valdkundaline universitet, päsauvuz (2007)
Kalmikijan valdkundaline dramteatr Baatr Basangovan nimed (2010)
Lidnan vagzal (avtoten i raudten) vl 2015
Tetabad sündnudedRedigeeri
- Kirsan Ilümžinov (kalm.: Үлүмҗин Кирсан) (sünd. 1962) — Venäman valdkundan šingotai da politikanmez', edheotai, enzne Kalmikijan prezident (1993−2005) i pämez' (2005−2010).
- Sangadži Tarbajev (kalm.: Тарбан Санһҗ) (sünd. 1982) — Venäman eläi, kalmikine TV-prodüser, «Mail'mas ümbri»-programan TV-vedai.
HomaičendadRedigeeri
IrdkosketusedRedigeeri
- Lidnan Suiman oficialine sait (elista-gs.ru). (ven.)
- Lidnan administracijan oficialine sait (gorod-elista.ru). (ven.)
| Elist Vikiaitas |
| Kalmikijan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Elist | Gorodovikovsk | Lagan' | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||