Orel

lidn Venäman Orelan agjas

Orel (ven.: Орёл) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas, järed raudte- da avtotesol'm. Se om Orelan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om olmas «sodahoštusen lidn»-arvnimenke vspäi 2007.

Orel
Орёл
 Lidnanznam
Gerb orla 1988.jpg
 Flag
Flag of Oryol.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2019) 311 625 ristitud
Pind 121,2 km²
Orel Орёл
Pämez' Vasilii Novikov
(sügüz'ku 2 015—)
Telefonkod +7-4 862-xxx-xxx
Avtokod 57
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Orel-lidnan rajonad:
     Raudteiden rajon (ven. Железнодорожный район)      Tegimiden rajon (Заводской)      Pohjoine rajon (Северный)      Nevondkundaline rajon (Советский)

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud vl 1566 21. päiväl sügüz'kud kuti Orel-lidnuz lidnan statusanke Ivan Grazii-carin käskön mödhe. Vspäi 1719 lidn oli Orelan provincijan keskuseks, vll 1778−1928 — Orelan gubernijan pälidnaks. Sen jäl'ghe severz'-se vozid lidn mülüi Kurskan agjaha.

Vs 1937 sügüz'kun 27. päiväspäi sätihe Orelan agjad, i lidn kändihe sen keskuseks. Vozil 1941 (3. reduku) — 1943 (5. eloku) lidn oli okkupiruidud Germanijan sodavägil. Pandud mantazole lidn om udessündutadud 20. voz'sadan kahtendes poles.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase agjan keskuzpalan lodehes, Okanjogen da sen huran Orlik-ližajogen muugotil randoil, 149..231 m korktusil, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 340 km pohjoižhe avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Mcensk 50 km pohjoižpäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme. Lähembaine järed lidn om Bränsk 119 km päivlaskmha-lodeheze avtotedme vai raudtedme.

Orel om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks administrativiž-territorialižeks rajonaks (edel 1999. vot niid oli koume). Lidnrajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.

EläjadRedaktiruida

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 110 564 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 317 747 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 348 tuhad eläjid vl 1997. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalankodid (mez'- da naiž-), kaks' päjumalanpertid da 10 jumalanpertid[1] oma olmas lidnas. Mugazo om protestantizman viž jumalanpertid da üks' katoline tulend.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,8%, ukrainalaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,4%, vaugedvenälaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,4%.

IžanduzRedaktiruida

Ižandusen päsarakod oma erazvuitte elektromehanine tegimišt, biotehnologine sarak da medicinine tehmine, tömašiništon pästand tegimišton sarakoiden täht (tömašintegimišt), raudbetontegesiden edheotandad, metalližiden tegesiden pästand, sömtegimišt.

TransportRedaktiruida

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da jogitaksid (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Civiline Orel-Suvine-lendimport (OEL / ОЕЛ) sijadase 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, 2010-ndes vspäi om konservacijas, kävutamata. Lähembaine radai lendimport om Bränskas.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Orel-lidnan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Orelan agjan lidnad
Bolhov | Dmitrovsk | Livni | Maloarhangel'sk | Mcensk | Novosil' | Orel


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež