Habarovsk

lidn Venämas

Habarovsk (ven.: Хаба́ровск) om lidn Venäman suvipäivnouzmas. Se om Habarovskan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik eläjiden lugun mödhe, Habarovskan rajonan keskuz mugažo (ei mülü sihe).

Habarovsk
Хабаровск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 617,168 ristitud
Pind 389 km²
Habarovsk Хабаровск
Pämez' Sergei Kravčuk
(sügüz'ku 2018—)
Telefonkod +7−4212-xxx-xxx
Avtokod 27
Aigvö UTC+10 (MSK+7)


Habarovskan rajonad:
     Rusttan laivišton rajon      Kirovan rajon      Keskuzrajon      Raudten rajon      Industrialine rajon

Habarovsk om Venäman Edahaižen Päivnouzmpolen järed ekonomine, transportiž-logistine, politine da kul'turine keskuz.

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1858 kuti Habarovk-sodapost (ven.: пост Хабаровка). Om nimitadud 17. voz'sadan venämalaižen Erofei Habarov-edelmatkajan oiktastuseks, kudamb ujui astjoil pidust' kaiked Amurad. Sai lidnan statusad vl 1880. Vspäi 1893 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke.

Habarovsk šingotase kivivoin ümbriradmižel, torviden tegimel, laivansauvomižel, pertiden i sildoiden sauvondan edheotandoil, sömtegimištol, zelliden tegimel, kodihimijan tegimel.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase rahvahidenkeskeižiden raudteiden da il'mteiden läbitusen keskuses, Amur-jogen oiktal randal tobjimalaz Keskamuran alangištos, Ussuri-jogen lanktendanno sihe oiktalpäi. Matkad Kitain röunhasai om 17 kilometrad suvipäivlaskmha orhal lidnan röunaspäi. Mad Moskvhasai om läz 6100 kilometrad, matkad raudtedme — 8533 km.

Klimat om ven mussonine. Voden keskmäine lämuz om +2,7 C°, kezakun-elokun +18..+21 g, tal'vkun-uhokun −15..−19 C°. Ekstremumad oma −40 C° i +36,4 C°. Paneb sadegid 696 mm vodes, enamba heinkus-elokus (137..144 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (12..26 mm kus).

Habarovsk jagase videks administrativižeks rajonaks. Se om üks'jäižeks eländpunktaks lidnümbrikos.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 577 441 ristitud. Kaik 616 242 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 616 tuhad eläjid vl 1990 i 618 150 eläjad vl 2018.

Ortodoksižen hristanuskondan 30 pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Spasan Toižetamižen i Pühän Jumalanmaman Katken kafedraližed päjumalanpertid, Raštvoiden päjumalanpert', 12 jumalanpertid, seičeme kodijumalanpertid, kahesa časounäd.

Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Sokolov (2000−2018).

Transport vajehta

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Kaik om nell' raudtestancijad, avtoteiden sol'm, jogiport lidnas. Kaks' lendimportad ratas, mugažo kaks' aerodromad. Rahvahidenkeskeine civiline Habarovsk-Uz' -lendimport[2] (KHV / UHHH / ХБР, 2,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Päivnouzmaižen i Suvipäivnouzmaižen Azijan maihe, Venäman järedoihe lidnoihe.

Rahvahidenkeskeižed kosketused vajehta

 
Monument Habarovan Erofein muštho

Verazmaižed konsulused vajehta

Nenil valdkundoil om konsulusid Habarovskas:

Sebruzlidnad vajehta

Nügüd' seičeme sebruzlidnad om Habarovskal[3]:

Galerei vajehta

Tetabad sündnuded vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Habarovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Habarovsk-Uz'-lendimportan sait (khv.aero). (ven.)
  3. Informacii ühthižtöiš sebruzlidnoidenke. — Khabarovsk.kht.ru. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Habarovskan randan lidnad
Amursk | Bikin | Habarovsk | Komsomol'sk Amural | Nevondkundaline Port | Nikolajevsk Amural | Väzemskii


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež