Räzan'

lidn Venämas

Räzan' (ven.: Ряза́нь) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Räzanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud Räzanin rajonan territorijal i om sen administrativižeks keskuseks mugažo.

Räzan'
Рязань
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2025) 519,315[1] ristitud
Pind 224,16 km²
Räzan' Рязань
Pämez' Tat'jana Panfilova
(keväz'ku 2022—)
Telefonkod +7−4912-xxx-xxx
Avtokod 62
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan kart (2022)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1095 kuti lidn-sodakeskuz järedoiden eländpunktoiden keskhe[2]. Venän lidn om tetab nügüd' Vanh Räzan'-nimenke. Vozil 1160−1521 Räzan' oli Suren Räzanin ruhtinazkundan pälidnaks.

Möhemba edel 1778. vot lidnan nimituz oli Räzanin Perejaslavl' (ven.: Переясла́вль-Ряза́нский)[3].

Räzan' šingotase mašinansauvomižel i ladimensauvomižel, sömtegimištol, kivivoinümbriradajal tegimel.

Geografijan andmused

vajehta
 
Räzanin sijaduz agjas vn 2010 kartal

Lidn sijadase agjan lodehes. Sen istorine keskuz da tobj pala seištas Okanjogen oiktal korktal randal 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 180 km lodeheze orhal. Lähembaine lidn om Ribnoje kümnes kilometras lodeheze.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,4 C°, kezakun-elokun +17,2..+19,2 C°, tal'vkun-uhokun −6,2..−7,9 C°. Ekstremumad oma −40,9 C° (tal'vku) i +39,5 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −1,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +8,9 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +0,4 C°). Paneb sadegid 575 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (64..80 mm kus) i redukus (64 mm), vähemba uhokus-keväz'kus (26..34 mm kus) i semendkus (34 mm). Välläd päivlaskmaižed i suvipäivlaskmaižed tulleid enambištudas.

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan nell' rajonad (2012)

Räzan' jagase nelläks administrativižeks rajonaks: Nevondkundaline (Советский), Raudteiden (Железнодорожный), Moskvan (Московский) i Oktäbrin (Октябрьский). Rajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.

Lidnümbrikon tobmuden pamez' om sen Duman ezimez'. Lidnan Dum kogoneb 40 ühtnijaspäi, kaik lidnalaižed valitas heid videks vodeks: pol' valičese oikti 20 üks'mandatižes ümbrikos i pol' märhapanese partijoiden nimikirjutesišpäi. Edeline Duman ezimez' om Julija Rokotänskaja (sügüz'ku 2018 — uhoku 2022). Räzan'-lidnan Dum valičeb konkursal i paneb radnikusele lidnan merad, hänen valdatusiden strok om Duman olijan kucundan strokun hätkte. Lidnan mer (Administracijan pämez') om Vitalii Artömov vn 2023 semendkuspäi, hän jo oli sil-žo radinsijal (kül'mku 2010 — reduku 2014). Edeline mer om Jelena Sorokina (kezaku 2019 — semendku 2023).

Eläjad

vajehta

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 95 357 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 524 927 ristitud, vn 2021 — 528 599 ristitud. Kaik 537 622 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 535 tuhad eläjid vl 1997 i 539 789 eläjad vl 2019.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 95,8 %, ukrainalaižed — 0,8 %, armenijalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,9 %.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 60,6 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 36,4 %.

Kaik kuz' üläopendusen aluzkundad ratas lidnas. Znamasine om Räzanin valdkundaline universitet S.A. Jeseninan nimed[4] (8 tuh. üläopenikoid kudes institutas i koumes fakul'tetas). Sen aluz om pandud vn 1915 tal'vkus kut ezmäine Venäman imperijas opendajiden institut naižiden täht, om klassižeks universitetaks vn 2005 tal'vkuspäi. Toižed üläopendusen aluzkundad oma agrotehnologine, radiotehnine i medicinine universitetad, gvardijan il'mdesantan sodaškol, Venäman FSIN:an oiktusen da ohjandusen akademii, Venäman südäiazjoiden ministrusen Moskvan universitetan filial.

Transport

vajehta

Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden verk om sauvomas lidnan keskuzpalas. Kaks' päraudtestancijad, kaks' avtostancijad, Borkovskoi- i Trubežnii-jogiportad. Räzan' I-päraudtestancii radab lidnan keskuses. Raudte i «Ural»-avtote (M5 / E30-maršrut) ümbärtas lidnan keskuzpalad pol'renghaks suvipäivlaskmaspäi.

Civiline Turlatovo-lendimport (RZN / РЯТ / UUBR) sijadase lidnan suvipäivnouzmas, kävutase nügüd' penel aviacijal i openduzkeskuseks. Toine om Protasovo-lendimport lidnanno, se om konservacijas, varastab rekonstrukcijad. Koumanz' om Dägilevo-sodalendimport lidnan pohjoižes. Kodvindaviabaz Gagarinan nimed radab Dubroviči-sodapoligonal lidnanno.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Численность населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2025 года (Venälaižen Federacijan ristitišton lugumär municipaližiden ühtnikoiden mödhe vn 2025 vilukun 1. päivän).
  2. Празднование 800-летия (1095-1895 гг) г. Рязани 20-22 сентября 1895 года (Räzan'-lidnan 800-voččen (1095−1895) jubilejan praznikoičend vl 1895 sügüz'kun 20.-22. päivil). — Рязань: Издание Рязанской учёной архивной комиссии, 1896. (ven.)
  3. Указом Екатерины II в 1778 году Переяславль-Рязанский был переименован в город Рязань (Vl 1778 Räzanin Perejaslavl' om udesnimitadud Räzan'-lidnaks Ekaterinan Toižen käskön mödhe) // Рязань. Путеводитель. 1973. (ven.)
  4. Räzanin valdkundaližen universitetan S.A. Jeseninan nimed sait (rsu.edu.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Räzanin agjan lidnad
Kasimov | Korablino | Mihailov | Novomičurinsk | Ribnoje | Räzan' | Räzanin Spassk | Räžsk | Sasovo | Skopin | Spas-Klepiki | Šack


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež