Ustüžn

lidn Venämas


Ustüžn (ven.: У́стюжна) om Venäman lidn Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Ustüžnan ümbrikon administrativine keskuz.

Ustüžn
Устюжна
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 7,653 ristitud
Pind 8,33 km²
Ustüžn Устюжна
Pämez' Tat'jana Kol'cova
(reduku 2018—)
Telefonkod +7−81 737-xx-xxx
Avtokod 35
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1252 kuti Raudaine Ustüg (ven.: Устюг-Железный) lidnan statusanke. 16. voz'sadan lopuspäi sen nimi kändihe nügüdläižikš: Ust'-IžinUstüžn vai Ustüžn Železnopol'skai.

Ustüžnan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibtegim, agrotegimištoline kombinat maidtavaroiden pästandanke, etilspirtan tegim, konditerine ceh) da sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed).

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Molog-jogen molembil randoil (oiktal randal tobjimalaz) da sen oiktan ližajogen — Ižinan jogensun randoil (ven.: Ижина 43 km pitte, Volgan bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 244 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine järed lidn om Čerepovec sil-žo tel.

Lähembaižed raudtestancijad sijadasoiš Ves'jegonsk-lidnas (Tverin agj) 58 km suvipäivnouzmha avtotedme, Sandovo-žilos (Tverin agj) 45 km suvhe avtotedme i Pestovo-lidnas (Uz'lidnan agj) 56 kilometras suvipäivlaskmha avtotedme.

Tobmuz vajehta

Ustüžn oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind oli 8,33 nellikkilometrad.

Enččen lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2023 semendkus. Sen edeližed pämehed oma Galina Mirovaja (tal'vku 2017 — reduku 2018), Zinaida Kostina (heinku 2016 — tal'vku 2017). Lidnan Nevondkund om likvidiruidud vn 2013 tal'vkus, Nikolai Vorobjov radoi sen jäl'gmäižen ezimehen da lidnankundan pämehen vn 2009 kül'mkuspäi.

Eläjad vajehta

Vl 1856 kaik 5 100 eläjad oli lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 452 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 7 843 ristitud. Kaik 8 712 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10,5 tuh. eläjid vll 2002−2003.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 93,8 %, uzbekad — 0,7 %, toižed rahvahad — 3,3 %, rahvahuden ozutandata — 2,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan üks'toštkümne pühäpertid[1] om kaičenus i saudud lidnas, niiden kesken Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert' (letihe vll 1685−1690), seičeme jumalanpertid i koume časounäd.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' päivkodid, gimnazii, keskškol nomer 2, čomamahtoiden škol, sportškol. Ustüžnan politehnine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Ustüžnan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Ustüžnan politehnižen tehnikuman sait (p24601.edu35.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Vologdan agjan lidnad
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd