Vagon, raudtevagon (franc.: wagon, anglijan sanaspäi waggon — «ajoregi, korj») om likutimetoi transport likutamha raudtedme (rel'soidme, monorel'sadme, maglevraižudme). Se radab vedimenke tobjimalaz. Nügüd'aigaižed passažirjonused da avtomotrissad jokstas vedimeta. Vagonan prototip om pen' konor', kudamb likuti purel'soidme mägikaivuziš.

Erazvuiččed vagonoiden toižendad vagonrives Piterin Ligovo-stancijas

Vagon om likujan jonon ühtnik (raudtejonon paksumba kaiked). Vagonan kävutand — jüguiden da matknikoiden vedamine. Vagonan komplektacijaha mülüb mašiništ vedatamha sidä, mugažo ühtenzoitamha vagonad jonushe[1].

Tehtas vagonoid vagontegimišton edheotandoiš.

Istorii

vajehta

Vagonan eziirdnägud (vagonuded) sünduiba Venämas vl 1764 Altajan Kolivanovo-Voskresenskan tegimes. Ned joksiba kaivuz- da tegimen südäiteidme. Vl 1788 näguihe vagonuzid Petroskoiš, Aleksandrovan tegimes, vl 1810 — Zmeinogorskan kaivudes. Vagonuded puruvedandanke joksiba Alatagilan raudtedme (saudihe vl 1834).

Likujad vagonrived Carinžilon raudten täht (vagonoid sen ühtes) osttihe Anglijas. Tegihe ezmäižid tatanmaižid vagonoid Piterin Aleksandrovan tegimes vl 1846. Ned oliba tarbhaižed «Moskv — Piter»-raudten täht[2].

Vagonoiden klassifikacii

vajehta

Klassificiruidas vagonoid teinfrastukturan toižendan mödhe (raudte-, monorel's-, maglevvagonad, VAL/NeoVAL).

Raudtevagonad erinedas kezrparoiden verdan mödhe — seižutadas 4, 6, 8, 12, 16 da 20 kezrparoid ühthe vagonha.

Likujan palan sauvusen mödhe vagonad oma teleguzidenke da teleguzitomad.

Raudtevagonan päižed harakteristikad: jügutoitmižvoind, vagonan ičeze mass, ličend värtmudehe, ühten metran teličend (ajandličend).

Jüguvagonoiden toižendad

vajehta

Kattud vagon om päzutamha jüguid hondos säspäi, kaičemha varghuzišpäi i mehanižiš vigastusišpäi. Jävagon da termosvagon mülüdas kattud vagonoihe mugažo.

Pol'vagon om ajelemha putkotadud jüguid (kivendod, kivihil', flüsad, mec), konteinerid, kudambid ei pida päzda sädegišpäi.

Cisternvagonad oma vedamha valabid jüguid (nozoluzid: kivivoi da kivivoinprodukcii, aktivižed himižešti substancijad, nozoltadud gaz, vezi, maid), mugažo jauhod da nozolad cementad.

Platformvagonad oma vedamha pit'kid, üks'jäižid da pärjid jüguid, konteinerid da mašiništod, kudambid ei pida kaita atmosferan painudespäi.

Fitingplatformvagon — nece om platform tügidenke (fitingoidenke) kingitamha da vedamha surid ISO-konteinerid.

Hoppervagon (hopper) om ajelemha putkotadud jüguid (kivihil', kivend, cement, vill', lete, ballast), sil om ičejoudutandan mehanizm.

Passažirvagonoiden toižendad

vajehta
 
Kaks'žiruižen «CityRail H Set»-vagonan interjer (Sidnei, Avstralii)
  • «Л» — kaks'sijaine pehmed, «СВ». Ühesa kuped kahtele ristitule.
  • «М» — pehmed, lüks.
  • «К» — kupevagon. Kaik 36 sijad + kaks'sijaine kaimdajan kupe.
  • «КБ» — kupevagon bufetanke (bufetvagon).
  • «ВР» — restoranvagon - matknikoiden sötmaha.
  • «П» — plackartvagon, kaik om 54 sijad magadamha.
  • «О» — ühthine. Kaik 81 ištmižsija.
  • «С» — ištmižsijidenke. Agjoidenkeskeine — 56, 60, 62 vai 64 sijad vagonan modelin mödhe.

Ülitadud komfortan vagonad, kategorijan da holitesiden kompleksan mödhe:

  • «Э» — ekonomine
  • «Б» — biznes

RIC-vagonad:

  • I klass (22 sijad)
  • II klass (33 sijad)

Homaičendad

vajehta
  1. Большая Российская энциклопедия (Sur' Venäman enciklopedii): 30 t. / T. 4. — M.: Большая Российская энциклопедия, 2006. — 751 lp.: kuv.: kart. (ven.)
  2. Džordž Mortimer Pull'man da hänen vagonad. — Railway.te.ua. (ven.)