Astrahan' (ven.: Астрахань, tot.: Әстерхан; kaz.: Астрахан, Астархан i Қажытархан) om lidn (vspäi 1717) da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Astrahanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Astrahan'
Астрахань
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 518,695 ristitud
Pind 208,7 km²
Astrahan' Астрахань
Pämez' Oleg Polumordvinov
(reduku 2020—)
Telefonkod +7−8512-xxx-xxx
Avtokod 30
Aigvö UTC+4 (MSK+1)


Astrahanin administrativižed rajonad (vspäi 1975):
1 — Kirovan rajon
2 — Nevondkundaline rajon
3 — Leninan rajon
4 — Trusovon rajon (Volgan oiged rand)

Istorii

vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti Kuldaižen Ordan Hadži Tarhan-lidn vl 1333. Vn 1395 Tamerlanan sodaväged paniba lidnad mantazole. Udessaudihe sidä, i oli Astrahanin hankundan pälidnaks (1459−1556). Sen lopus Ivan Grazii mülüti hankundad Venämha, vl 1558 panihe uden lidnusen alust. Raudte tuli lidnha vl 1909.

Astrahan' šingotase kivivoimašiništon pästandal, laivansauvomižen tegimil i sömtegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (stökol, torvveimed, stökolkuid). Kivivoin da londuseližen gazan samine tegese läz lidnad Kaspijan šel'fal.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase agjan suves, Volgan pähijaman randoil da sen suhišton üks'toštkümnel sarel, Kaspijanveren alangištos. Astrahanin keskuz seižub −23 metrad valdmeren pindan al korktusel, om kukhid 5..15 metrhasai kortte. Järed port om Kaspijan merel (20 merivaldmad da sen enamba).

Klimat om terav kontinentaline ven pol'letetazangišton. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +23..+26 C°, tal'vkun-uhokun −2..−4 C°. Ekstremumad oma −33 C° i +43 C°. Lujad kuivad tulleid oleldas lidnas kezoidme. Paneb sadegid 234 mm vodes, tazomäras kuidme (enamba semendkus — 28 mm).

Astrahan' om lidnümbrikon üks'jäine elänapunkt. Jagase nelläks rajonaks.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 520 339 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 534 241 eläjad vl 2019.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 65,3%, totarlaižed — 5,8%, kazahlaižed — 4,6%, azerbaidžanlaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,8%, nogailaižed — 0,7%, avarad — 0,7%, lezginalaižed — 0,6%, čiganalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 16,2%.

Ortodoksižen hristanuskondan läz nell'kümned pühäpertid[1] i islaman kuz' mečetid (Vauged, Must, Rusked, Vihand, Persijan, Nogain) oma avaitud lidnas.

Edeline lidnan pämez' om Alöna Gubanova (reduku 2015 — sügüz'ku 2020).

Transport

vajehta

Sured da pened avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Maršruttaksid ühtenzoittas Astrahanid ezilidnoidenke, sured avtobusad — Venäman Kavkaz-regionan järedoidenke lidnoidenke. Päraudtestancii i völ ühesa raudtestancijad da platformad oma lidnas, raudted oigetas Volgogradha i Mahačkalha.

Rahvahidenkeskeine civiline Astrahan'-lendimport B.M. Kustodijevan nimed[2] (АСР / ASF / URWA, 865 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase kahesa kilometrad suvhe keskusespäi lidnan röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha i Aktauhu (Kazahstan), čarterreisid Turkanmaha.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Astrahanin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Astrahan'-lendimportan sait (airportastrakhan.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Astrahanin agjan lidnad
Ahtubinsk | Astrahan' | Harabali | Kamizäk | Narimanov | Znamensk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež