Avaita pämenü


Krasnodar (ven.: Краснодар, edel 1920 vot oli Jekaterinodar) om lidn Venäman suvipäivlaskmas. Se om Krasnodaran randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Krasnodaran lidnümbrikon administrativine keskuz.

Krasnodar
Краснодар
 Lidnanznam
Coat of Arms of Krasnodar (Krasnodar krai).png
 Flag
Flag of Krasnodar (Krasnodar krai) (2006).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 881 476 ristitud
Pind 339,31 km²
Krasnodar Краснодар
Pämez' Jevgenii Pervišov
(sügüz'ku 2 016—)
Telefonkod +7-861-xxx-xxxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud vl 1793 Kubanin kozakoil ezmäi kuti Jekaterinodar-sodalager' , sid' lidnuz. Om nimitadud Jekaterina II-imperatornaižen oiktastuseks, sikš miše hän lahjoiči ičeze käsköl kozakištole mad elänzoitamha. Vspäi 1860 kätihe Kubanin agjan administrativižeks keskuseks. Vl 1867 sai lidnan statusad. 1880-nzil vozil «TihoreckNovorossiisk»-raudte läbiti lidnad.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase randan keskuzpalas, Adigejan Tazovaldkundan röunanno. Se seižub Kuban'-jogen oiktal pohjoižel korktal randal, Kubaninveren alangištos, 19..32 m korktusil valdmeren pindan päl. Krasnodaran vezivaradim om ülezjogen ani lidnan röunan taga. Matkad Moskvhasai om 1350 km pohjoižhe.

Krasnodar jagase 4 südäimižhe lidnümbrikho. Viž küläümbrikod alištudas kahtele lidnümbrikoišpäi. 29 žilod, stanicad da futorad mülüdas Krasnodaran lidnümbrikho Krasnodar-lidnan ližaks. Kaikiden ümbrikoiden ühthine pind om 841,36 km².

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

 
Krasnodaran lidnümbrikod:      Karasunin ümbrik      Keskuzümbrik      Kubaninrandaine ümbrik      Päivlaskmaine ümbrik
Ümbrik Pind Ristitišt (2017) Administracijan pämez'
1. Karasunin 152 264 050 Hropov Nikolai Aleksejevič
2. Keskuzümbrik 28,5 180 602 Litvinov Väčeslav Nikolajevič
3. Kubaninrandaine 474 347 923 Dorošev Andrei Aleksandrovič
4. Päivlaskmaine 22 180 377 Logvinenko Dmitrii Sergejevič

TobmuzRedaktiruida

48 ezitajad kävudas lidnan Duman ištundoihe, sen 6-nz' kucund radab vn 2015 sügüz'kuspäi. Vn 2016 sügüz'kuspäi Jevgenii Pervišov radab municipaližen «Krasnodar-lidn»-ühtnikan pämehen. Vozil 2005−2016 Vladimir Jevlanov radoi lidnan pämehen.

EläjadRedaktiruida

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 744 995 ristitud, lidnümbrikon — 832 532 ristitud. Vl 2017 kaik 972 952 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaik 1,3 mln (vl 2017) elädas ezilidnoidenke da pordaigaližidenke mehidenke 9 tuh. km² pindal. Läz 15 vepsläšt elädas lidnas.

Rahvahad (lidnas vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 87,9%, armenijalaižed — 3,6%, ukrainalaižed — 1,4%, adiglaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 3,1%.

TransportRedaktiruida

Tramvaid, trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Kaks' päraudtestancijad da sortiruindstancii oma raudtel. Jogiport radab vedamha jüguid. Koume sildad ühtenzoittas Kubanin randoid lidnaspäi.

Rahvahidenkeskeine civiline Krasnodar (Paškovskii)-lendimport (KRR / КПА) sijadase 12 km keskusespäi lidnan päivnouzmaižel röunal, tehtas reisid Evropan da Azijan maihe, mugažo Venämadme i vahtreisid Sibirin pohjoižlidnoihe. Toine Krasnodar-Keskuzline-aerodrom sijadase 6 km lodeheze keskusespäi lidnas, se om sodaaviacijan täht.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida