Uran (himine element)

92
2
9
21
32
18
8
2
U
238,02891
Uran
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Uran (Uuranium latinan kelel) om 92nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Disk puhthas uranaspäi
Uranan spektr

Uran om levitadud Man kores vähän, 3..4 grammad tonnas.

Kaik uranan izotopad oma radioaktivižed. Uran da sen ühtnendad oma lujas toksižed!

Avaidusen istorii da nimi vajehta

Saksalaine Martin Genrih Klaprot-himik avaiži uranan hapandust (UO2) vl 1789 i lugi sidä elementaks, nimiti Uran-planetan mödhe. Francijalaine Ežen-Mel'hior Peligo-himik sai puhtast uranad ezmäižen kerdan vl 1840.

Fizižed ičendad vajehta

Uran om jüged tagokaz notked vähänradioaktivine metall. Se om pehmdamb mi teraz. Paramagnetik. Koume kristallišt seglust oleleb uranal: rombine α-form 667,7 Cel'sijan gradushasai, tetragonaline β-U (667,7..774,8 C°) i γ-form kubiženke seglusenke korktemb mi 774,8 C° lämudel.

Atommass — 238,02891. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,05 g/sm³. Suladandlämuz — 1405,3 K (1132,2 C°). Kehundlämuz — 4404 K (4131 C°).

Koume izotopad mülüdas londuseližhe uranha: 234U (0,005%, T½=2,455 × 105 vot), 235U (0,72%, T½=7,04 × 108 vot) i 238U (99,274%, T½=4,468 × 109 vot). Tetas mugažo 23 ratud izotopad 217..233, 236, 237, 239..242 atommassanke, i 7 izomärad. Uranan α-čihodamižen rezul'tat om torii.

Kävutand vajehta

Ottas kävutamižhe uranad atomenergetikas i südäitukuižes azegištos, somusenläbutajiden šlibakoiden lopuseks, ühtnendad — stöklan ližamujuikš mugažo.

Om elementan löudmižsijid äjiš valdkundoiš. Uranan kaikiš järedambad löudmižsijad oma Avstralijas, Venämas, Kanadas, Kazahstanas (pätegii), Nigeras i Namibijas.

Irdkosketused vajehta