Ročin kel' (ičeze nimituz: svenska) om indoevropine, germanine kel'. Se om valdkundkeleks Ročinmas, Suomenmas i EÜ:s.

Ročin kelen levigandusen mamankeleks kart Pohjoiževropas vl 2007

Leviganduz

vajehta

Pagižijoiden lugu om läz 10 millionad ristituid kut mamankel' i 3,2 mln ristituid (2018) toižeks keleks (Suomenmas päpaloin). Mamankeleks om Ročinmas, Suomenman mererandišton lidnoiš i sen Ahvenanma-avtonomijas.

Reguliruindorganzacii om olmas vspäi 1944, nügüd' Ročinman Kel'nevondkund (nimitase Språkrådet vspäi 2006, Stokhol'm).

Ümbrikirjutand

vajehta

Ročin kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal, Å, Ä, Ö, É i W-kirjamiden ližadusenke. Kaik om 18 sätkulundad i 17 vokalid, lugu vajehtase paginha kacten.

Kuz' paginoiden joukud: Norrlandan, Svealandan, Gotland-saren, Götalandan, Ročinman suven paginad i Suomenman ročin kel'. Äi sirdanuzid mehid agjoišpäi tuli Stokhol'mha, ka pälidnan paginad oma ottud kirjankelen (Rikssvenska) aluseks.

Sanan painend om kahtenvuitte: i vägel (dinamine, painab ezmäižhe tavhu tobjimalaz), i muzikaline (kaks' tonad, kävutand om erazvuitte paginoidme). Tonad oma ühtenz' (akut) i kahtenz' (gravis), erased omonimad erištudas tonal vaiše. Vokalid i konsonantad oleldas pit'kad i järgeližed, tetpaine pit'k kulund om tavus dinamižen painendan al. Tonpainend i kulundoiden piduz jädas znamoita kirjkeles. Kändoid ei ole, ned läksiba kelen šingotesen aigan. Kaks' sugud: ühthine (enččes mužik- i naižsugud, jädas eriži severziš-se paginoiš) i keskmäine.

Lugusanad

vajehta
  • en — üks'
  • två — kaks'
  • tre — koume
  • fyra — nell'
  • fem — viž
  • sex — kuz'
  • sju — seičeme
  • åtta — kahesa
  • nio — ühesa
  • tio — kümne
  • tjugo — kaks'kümne
  • trettio — koumekümne
  • hundra — sada
  • tusen — tuha

Frazad

vajehta
  • Välkommen! / Hallå! — Tervhen!
  • Vad heter du? — Kut sindai kuctas?
  • Var kommer du ifrån? — Kugalaine oled?
  • Var bor du? — Kus sinä eläd?
  • Adjö! — Nägemižhesai!
  • Tack. — Kitän.

Kacu mugažo

vajehta

Homaičendad

vajehta