Bergen

Bergen (mugažo kirjutase norvegijan kelel, virktas [ˈbæ̀ɾɡn̩]) om lidn da municipalitet (kommun) Norvegijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vestlann-agjan üks' kahtes administrativižes keskusespäi (edel 2020. vot oli Hordalann-agjan keskuz), toine om Hermansverk-külä.

Bergen

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Norvegii
Eläjiden lugu (2023)	291,189 ristitud
Pind	464,71 km²
Pämez'	Marit Varnke (reduku 2023—, Marit Warncke)
Telefonkod	+47-
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2022)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Olaf III-kunigahal vl 1070 norv.: Bjørgvin-nimitusenke (Björgvin). Lidn om pandud Pohjoižmeren Vogenan merikaran randan pol'sarel, mitte om kaitud saril merospäi. Norvegijan kunigahad i jepiskopad eliba Bergenhus-lidnuses 12. da 13. voz'sadal. Vll 1217−1299 Bergen oli keskaigaižen Norvegijan pälidnaks. Ganzan torgovanad ohjastiba lidnas 14.-18. voz'sadal. Lidn vastsi Evrovizii-pajokonkursad vl 1986.

Bergen šingotase järedal meriportal amussai, se om kaikiš suremb valdkundas (56 mln tonnoid jüguid, ühesanz' sija Evropas, i 350 tuhad passažiroid vl 2009). Lidn om akvakul'turan i laivansauvomižen keskuz, kivivoinümbriradmižen i šel'fsamižen tehnologijan edheotandad ratas kundas. Valdkundan üläopendusen, turizman i finansoiden znamasine keskuz.

Geografijan andmused

Lidnan-municipalitetan kahesa rajonad (2007)

Lidn sijadase Pudde-fjordan randal, keskuz om viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 464,71 km², sida kesken kuivma 444,99 km², vezi otab 19,72 nellikkilometrad (4,2 %). Kundan kaikiš korktemb čokkoim om Gull'fjell'stoppen-mägi (987 m). Om äi reskveden järvid lidnankundan röunoiš. Kaik nell' sildad ühtenzoittas lidnad lähižidenke kundoidenke. Matkad Oslo-pälidnhasai om 496 km päivnouzmha raudtedme vai avtotedme.

Klimat om ven valdmeren neps, subarktižen röunal. Voden keskmäine lämuz om +7,7 C°, kezakun-elokun +13,5..+14,5 C°, tal'vkun-uhokun +1,5..+2,6 C°. Ekstremumad oma −19,3 C° (viluku) i +31,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om 0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,8 C° (tal'vku). Ei olele haloid sügüz'kus. Paneb sadegid 2250 mm vodes, enamba sügüz'kus-tal'vkus (235..283 mm kus), vähemba sulakus (114 mm) i semendkus (106 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 72..79 % röunoiš. Meriveden lämuz om +6..+14 C° voden aigan.

Tobmuz

Bergen jagase kahesaks nimitadud administrativižeks rajonaks (norv.: bydel).

Edeližed lidnan pämehed (norv.: ordfører) oma Linn Kristin Engö (Linn Kristin Engø, reduku 2022 — reduku 2023), Rune Bakervik (sügüz'ku 2021 — reduku 2022), Marte Mjos Persen (Marte Mjøs Persen, reduku 2015 — sügüz'ku 2021).

Eläjad

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 256 580 ristitud, vl 2000 — 229 496 ristitud. Kaik 283 929 eläjad oli lidnas vl 2019. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Vl 2007 etnižed norvegijalaižed otiba 84,5 % ristitištos, verazmalaiženke augotižlibundanke — 15,5 %.

Religijan mödhe (2010): lüteranižusen Norvegijan jumalankodikund — 79,7 % (vai 201 tuh.), religijatomad — 14,1 %, katolikad — 2,9 %, toižed protestantad — 1,8 % (harizmatad i vižkümnenden päivän uskojad päpaloin), islamanuskojad — 1 %, induizman uskojad — 0,3 %, ortodoksižed hristanuskojad — 0,1 %.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Bergenan universitet (norv.: Universitetet i Bergen, 19,6 tuh. üläopenikoid vl 2021). Sen aluz om pandud vl 1946, seičeme fakul'tetad i severz'-se tedokeskust ratas universitetas.

Transport

Avtobusad, trolleibusad, kiruhtramvaid (Bybanen-sistem) i funikulörad oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Bergen (Flesland)-lendimport (BGO / ENBR, 6,3 mln passažiroid vl 2018) sijadase 18 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe, mugažo Norvegijadme, om äi sezončarterreisid Keskmeren lebutahoiže.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (bergen.kommune.no). (norv.) (angl.)