Avaita pämenü
Niobijan kristallad ühten kubižen santimetran kohtha.
41
0
0
1
12
18
8
2
Nb
92,90637
Niobii

Niobii (Nbniobium latinan kelel) om 41nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas, pala Man kores — 18 grammad tonnas. Anglijalaine Čarl'z Hetčett-himik avaiži niobijan vl 1801, i vhesai 1950 nimitihe sidä «kolumbii» (Cb) Sures Britanijas i AÜV:oiš, AÜV:oiden nimen mödhe sil aigal. Saksalaine Genrih Roze-himik erišti elementad tantalaspäi i nimiti sidä Tantalan Nioba-tütren oiktastuseks. 19. voz'sadan lopus francine Anri Muassan-himik sai puhtast niobijad ezmäižen kerdan.

Südäiolend

Fizižed ičendadRedaktiruida

Niobii om hoštai hobedaižhahk metall.

Atommass — 92,90637. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,57 g/sm³. Suladandlämuz — 2750 K (2477 C°). Kehundlämuz — 5017 K (4744 C°).

Londuseline niobii kogoneb üks'jäižes stabiližes 93Nb-izotopaspäi. Kaik toižed 32 izotopad oma radioaktivižed, sadud da tedoitud ratud tel, ned oma 81..92, 94..113 atommassanke, tetas mugažo 25 izomärad.

KävutandRedaktiruida

Ottas kävutamižhe üläveimiš, tegimišton torvikš da mülüikš, lendandapparatoiden detalikš. Alüminijan (niobijan pala 0,05%) i vas'ken (20%) legiruind toižetab niiden ičendoid lujas. Niobijan 0,6-procentine ližadand rosttumatomha terashe kaičeb sidä rostet vaste ühthekeitandan jäl'ghe. Pästtas muštrahuzid.

Sadas 50 tuhad tonnoid vodes (2012), päeksportör — Brazilii, toine tegii om Kanad. Om löudmižsijid mugažo AÜV:oiš, Japonijas, Malaviš, Venämas (Kolan pol'sarel).

Biologine rol'Redaktiruida

Metallan putnuded palaižed kuctas organizman südäiorganoiden ärdutandad i lopusiden kid'žmoitust. Erased ühtnendad oma toksižed.

IrdkosketusedRedaktiruida