Tronheim (norv.: Trondheim [ˈtrɔ̂n(h)æɪm], mugažo Trondhjem, suvisaam.: Tråante, toižed istorižed nimitused oma Kaupangen i Nidaros) om lidn da municipalitet (kommun) Norvegijan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tröndelag-agjan kaikiš suremb lidn.

Tronheim
Trondheim
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Norvegii
Eläjiden lugu (2023) 212,660 ristitud
Pind 528,6 km²
Tronheim Trondheim
Pämez' Kent Ranum
(reduku 2023—)
Telefonkod +47-
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud Olaf I-kunigahal vl 997 kut torguindan Kaupangr-post. Se oli Norvegijan ezmäižeks pälidnaks vll 1030−1217. Tronheiman Akademii oli sätud vl 1760. Raudte ühtenzoitab Oslonke vspäi 1877.

Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil ühten aigan valdkundanke (9. sulaku 1940 — 8. semendku 1945). Saksalaižed sauvoiba vedenalaižiden laivoiden bazad i zavottihe Nordstern-lidnan («Pohjoižen tähtaz») sauvondad 300 tuhad eläjiden täht, projektan jändused oma läz lidnad.

Tronheim šingotase elektrotehnižen sarakon edheotandoil, sauvondal, tedoiduzkeskusil i turizmal, profopendusen keskuseks.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan keskuzpalan kart (2007)

Lidn sijadase Tronheims-fjordan suvižel randal, Nidel'v-jogi lankteb sihe (30 km pitte, norv.: Nidelva). Ühthine pind om 528,6 km², sidä kesken kuivma 496,47 km², vezi otab 32,13 nellikkilometrad. Matkad Oslo-pälidnhasai om 392 km suvhe orhal, 491 km avtotedme vai raudtedme.

Klimat om ven valdmeren, kontinentaližen röunal. Voden keskmäine lämuz om +6,1 C°, heinkun-elokun +14,6..+15,2 C°, tal'vkun-uhokun −0,7..−1,1 C°. Ekstremumad oma −25,6 C° (viluku, uhoku) i +34,3 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om −0,3 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +13,8 C° (viluku, uhoku). Paneb sadegid 823 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-redukus i tal'vkus (74..89 mm kus), vähemba sulakus-semendkus (42..53 mm kus).

Tobmuz

vajehta

Tronheim jagase nelläks nimitadud administrativižeks rajonaks (norv.: bydel).

Edeline lidnan pämez' (ordfører) om Rita Ottervik (reduku 2003 — reduku 2023).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Norvegijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 171 540 ristitud, vl 2000 — 148 859 ristitud. Kaik 186 364 eläjad oli lidnas vn 2019 augotišes 342,3 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 279 234 ristitud elädas ezilidnoidenke 7295 km² pindal (uhoku 2020, nellänz' lidnanterritorii valdkundas eläjiden lugun mödhe).

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Norvegijan tedon da tehnologijan universitet[1] (NTNU, Norges teknisk-naturvitenskapelige universitet, om sätud vl 1996 Tronheiman universitetan da toižiden aluzkundoiden ühtištusel, 43,4 tuh. üläopenikoid vl 2022), sidä kesken Tronheiman biznesškol (norv.: Handelshøyskolen i Trondheim, NTNU:n jaguz, läz 1,2 tuh. üläopenikoid), i 11 korktad školad, niiden kesken Kunigazline Norvegijan il'mvägiden akademii[2] (alusenpanend 1949, Luftkrigsskolen).

Transport

vajehta

Avtobusad i tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ehtatimed ühtenzoittas lähižidenke kundoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tronheim (Vernes)-lendimport[3] (TRD / ENVA, 4,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase 19 km päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Evropan lähiden maiden lidnoihe, mugažo Norvegijadme, om äi sezončarterreisid Keskmeren i Kanariden lebutahoiže.

Homaičendad

vajehta
  1. Norvegijan tedon da tehnologijan universitetan sait (ntnu.no). (norv.) (angl.)
  2. Kunigazline Norvegijan il'mvägiden akademii forsvaret.no-saital. (norv.)
  3. Rahvahidenkeskeine Tronheim-lendimport avinor.no-saital. (norv.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta