Novorossiisk

Novorossiisk (ven.: Новороссийск [nəvərɐˈsʲijsk]) om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Vägilidn vspäi 1973. Om meriportaks mail'man znamoičendanke Mustmeren pohjoižpäivnouzmaižel randal.

Novorossiisk
Новороссийск

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	261,626 ristitud
Pind	81,1 km²
Pämez'	Andrei Kravčenko (kül'mku 2021—)
Telefonkod	+7−8617-xxx-xxx
Avtokod	23, 93, 123
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Lidnan kart (2023)

Venäman Mustmeren laivišton sodabaz sijadase lidnas.

Istorii

Nügädläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1838 turkan lidnusen jändusil. Nimitihe Novorossiiskaks vn 1839 14. päiväl vilukud. Žilo sai lidnan statusad vl 1866. Vl 1888 raudte tuli lidnha Jekaterinodaraspäi.

Novorossiisk šingotase meriportal, sauvondmaterialiden pästandal (cement, šifer, raudbetontegesed, mecan ümbriradmine) i sömtegimišton keskuseks.

Geografijan andmused

Novorossijskan lidnümbrikon sijaduz vn 2010 Krasnodaran randan kartal

Lidn sijadase Mustmeren da sen jädumatoman Cemesan lahten randoil, 0..558 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Cemes-jogi (ven.: Цеме́с) läbitab lidnad. Lujad manrehkaidused oleldas, seičemehe ballhasai.

Matkad Krasnodarhasai om sada kilometrad päivnouzmha orhal, 145 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Gelendžik kaks'kümnes kilometras suvipäivlaskmha orhal, 30 km avtotedme vai merel.

Tobmuz

Novorossiiskan rajonad ümbrištonke (2017):      Keskuzrajon      Mererandaline rajon küläümbrikoidenke      Päivnouzmaine rajon      Suvine rajon

Novorossiisk jagase nelläks lidnrajonaks. Kaik 24 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Novorossiiskan ližaks, ühtenzoittas niid kudhe küläümbrikho. Lidnümbrikon pind — 834,94 km².

Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Igor' Däčenko (reduku 2016 — kül'mku 2021), Vladimir Sinägovskii (2003−2016).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 241 952 ristitud, lidnümbrikon — 298 253 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 262 293 eläjad, lidnümbrikon — 340 792 eläjad. Kaik 270 774 ristitud elihe lidnas i 330 504 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 275 197 eläjad vl 2019, lidnümbrikon — nügüd' (342 024 eläjad vl 2023).

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,7 % vl 2010): venälaižed — 88,0 %, armenijalaižed — 3,4 %, ukrainalaižed — 2,4 %, totarlaižed — 0,9 %, grekalaižed — 0,7 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 1,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks'toštkümne pühäpertid oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' i Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert', seičeme jumalanpertid da koume časounäd. Toižiden uskondoiden pühäpertid: protestantizm (koume — lüteranine, vižkümnenden päivän, evangelistad), üksin Armenine apostoline jumalankodikund, Krišnan tuntken sebr i judaizm.

Transport

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas ümbrištonke. Novorossiisk-raudtestancii om lopstancijaks sarakol Krimskaspäi.

Venäman kaikiš suremb port sijadase lidnas. «Don»-avtote (M4-trass) tuleb Gelendžikaspäi i lopiše Novorossiiskas. Lähembaine lendimport sijadase Gelendžikan pohjoižes, toine Vitäzevo-lendimport om Anapas 50 km lodeheze.

Galerei

• 
  Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2015 nägu
• 
  Ph. Jurgii-vauktastajan jumalanpert' (Armenine apostoline jumalankodikund), vn 2020 nägu
• 
  Hilton-adivpert'
• 
  Novorossiiskan politehnine institut (2013, Kubanin valdkundaližen tehnižen universitetan filial)
• 
  Lidnan kul'turkeskuz (2016, ende Ukraina-kinoteatr)
• 
  Novorossiisk-päraudtestancijan sauvuz vl 2005

Lidnan meriport i randird Serebräkov-admiralan nimed, 31. tal'vku 2006

Sebruzlidnad

• Romanii Konstanc, Romanii (vspäi 2002)
• Horvatii Pul, Horvatii (1999)
• Venäma Tomsk, Tomskan agj, Venälaine Federacii (2008)
• Čili Val'paraiso, Čili (1968)

Irdkosketused

• Municipaližen «Novorossiisk-vägilidn»-ühtnikan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (admnvrsk.ru). (ven.)