Timašovsk
Timašovsk (ven.: Тимашёвск / Тимаше́вск) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Krasnodaran randan keskuzpalan pohjoižes. Se om Timašovskan rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 51,398 ristitud |
Pind | 30 km² |
Pämez' | Nikolai Panin (sügüz'ku 2018—) |
Telefonkod | +7−86 130-xx-xxx |
Avtokod | 23, 93, 123 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1794 kuti Timoševskii-kuren'. Kätihe stanicaks vl 1842, sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimenke vn 1966 30. päiväl tal'vkud.
Timašovsk šingotase sömtegimišton (saharan tegim, konditerine «Kuban'»-kombinat[1], maidkombinat, kolbasan tegim, likörvodkantegim, villänpurnud, kofen, hernhen i kukruzan pakuitez), söndtavaroiden pakuitesen edheotandoil (kartonaspäi i lehtezraudaspäi), mugažo pästtas sauvondmaterialid (savič, asfal't).
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Kirpili-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven.: Кирпили́ 202 km pitte, lankteb Kirpilin limanha Azovmeren randpolel), 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Krasnodarhasai om 65 km suvhe orhal, avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Korenovsk 40 km suvipäivnouzmha orhal vai 55 km avtotedme.
Tobmuz
vajehtaKirpičnii-žilo (78 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Timašovskan ližaks.
Edeline lidnankundan pämez' (Administracijan pämez') om Pavel Buräk (sügüz'ku 2015 — eloku 2018). Lidnan Nevondkundan ezimez' om Sergei Kačanov vn 2005 tal'vkuspäi.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 53 924 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Vl 2018 kaik 51 925 ristitud elihe lidnas i 51 999 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53..54 tuhad eläjid vll 1996−2013 (54 200 rist. vl 2006).
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 90,0 %, armenijalaižed — 3,0 %, ukrainalaižed — 1,6 %, toižed rahvahad — 3,2 %, rahvahuden ozutandata — 2,2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Pühän Hengen mez'jumalankodi (vspäi 1992, ezmäine pühäpert' om saudud vll 1987−1991), Sündun Voznesenjan päjumalanpert' (om sauvomas vspäi 2009) i loičendpert', Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' i kaks' časounäd.
Timašovskan kadrresursoiden tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport
vajehtaKaik kaks' raudtestancijad i koume seižutezpunktad oma lidnas. Timašovskai-sol'mraudtestancii (ven.: Тимашёвская) radab vspäi 1913, se om passažiroiden i jüguiden täht. Läbitajad lidnad «Rostov Donal — Krasnodar»-elektrojonused tehtas seižutest Timašovskan ümbärduz-raudtestancijal vaiše (ven.: Тимашёвский обход). Seižutezpunktad oma Elektrodepo, Saharantegim, 63nz' kilometr.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, privatižen edheotandan seičeme maršrutad. Avtobusad ühtenzoittas rajonan eländpunktoidenke (ühesa maršrutad).
Galerei
vajehta-
Rahvahanikoiden i Suren sodoiden memorial da velleskaum lidnan puištos (2014)
-
Pühän Hengen mez'jumalankodi, vn 2010 nägu
-
«Garmonija»-torguimižbobuštuzkeskuz vl 2020 (Garmonii)
-
Rajonan kul'turkeskuz (2020)
-
Timašovskai-päraudtestancijan sauvuz vl 2022
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaTimašovsk Vikiaitas |
Krasnodaran randan lidnad | ||
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk | ||