Apšeronsk (ven.: Апшеро́нск) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan suves. Se om Apšeronskan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Apšeronsk
Апшеронск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 38,684 ristitud
Pind 28 km²
Apšeronsk Апшеронск
Pämez' Aleksandr Kurganov
(sügüz'ku 2021—)
Telefonkod +7−86 152-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Suren sodan velleskaum (2018)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1863 kuti Apšeronskai-stanic (ven.: станица Апшеронская) Venäman armijan Apšeronan polkan sijadusenno, nimitihe polkan mödhe. Kätihe stanicad Apšeronskii-radnikžiloks vl 1931, sil-žo aigal sirtihe rajonan keskust sihe (rajon om sätud vl 1928). Suren sodan aigan žilo oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (14. eloku 1942 — 27. viluku 1943). Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1947 nügüdläiženke nimenke.

Apšeronsk šingotaze kuti mecan (sijaližen i Sibirišpäi) da kalan (Piterišpäi, nell' kombinatad) ümbriradai keskuz, mugažo ägehiden tegim[1] om olmas. Produktad mecaspäi oma pilindmaterialad, faner, špon, parket, mülüd.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Pšeh-jogen randal (ven.: Пшеха, Kubanin hurapol'ne bassein), Kavkazan pohjoižel ezimägištol, 203 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 85 km lodeheze orhal vai 115 km avtotedme. Lähembaine lidn om Hadižensk 20 km päivlaskmha avtotedme.

Apšeronskai-raudtestancii radab sarakol «ArmavirTuapse»-keskustaspäi, kaidraižuine 37-kilometrine mägiraudte augotase lidnas.

Tobmuz

vajehta

Kaik koume futorad mülüdas lidnankundha Apšeronskan ližaks. Lidnankundan pind — 219,22 km².

Edeline lidnan pämez' (Administracijan pämez') om Sergei Ivaščenko (kül'mku 2017 — kezaku 2021). Lidnankundan Nevondkund om pästtud radmaspäi vn 2016 sügüz'kus.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 225 ristitud, lidnankundan — 41 536 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaik 40 016 ristitud elihe lidnas i 41 409 ristitud kaikes lidnankundas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 2002−2018 (40 349 rist. vl 2016).

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 86,1 %, armenijalaižed — 7,7 %, ukrainalaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 4,0 %, rahvahuden ozutandata — 0,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Jumalanmaman Katken jumalanpert', Kaiken Venäman Tihon-patriarhan jumalanpert', i «Kall'kinged sein»-jumalaižen naižjumalankodi (ühtennimine päjumalanpert', kaks' jumalanpertid, kaks' časounäd). Armenižen jumalankodikundan «Surb Gevorg»-pühäpert' om avaitud. Protestantizman kaks' pühäpertid oma letud (baptizm, seičemenden päivän adventistoiden jumalankodikund).

Apšeronskan avtotransportan da servisan tehnikum[3] i mechoz-tehnikum[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Homaičendad

vajehta
  1. Apšeronskan mašinansauvomižen tegimen sait (amzv.ru). (ven.)
  2. Apšeronskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Apšeronskan avtotransportan da servisan tehnikuman sait (pu23.ucoz.ru). (ven.)
  4. Apšeronskan mechozan-tehnikuman sait (alht.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk