Jeisk
Jeisk (ven.: Ейск) om Venäman lidn-kurort, lidnankund i Azovmeren port Krasnodaran randan lodehes. Se om randan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jeiskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1939), mülüb sihe vspäi 2007.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2024) | 82,172 ristitud |
![]() | |
Pämez' | Dmitrii Kijaško (sulaku 2022—) |
Telefonkod | +7−86 132-xx-xxx |
Avtokod | 23, 93, 123 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |

Istorii
vajehtaVll 1777−1778 Hanan lidneihut (ven.: Ханский городок) oli saudud Kriman hanan — Venäman imperijan vassalan varapälidnaks. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1848 kuti meriport londuseliženno čirakonno lidnan statusanke, nimitihe Jei-jogen mödhe (ven.: Ея). Jeisk-raudtestancii om olmas vspäi 1911.
Toižen mail'man sodan aigan bombardiruihe Jeiskad, lidn oli okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil (eloku 1942 — uhoku 1943). Om udessündutadud sodan jäl'ghe.
Jeisk šingotase merilebun da sömtegimišton keskuseks.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase nemel, Azovmeren pohjoižpäivnouzmaižel randal i Jei-jogen estuarijan (Jeiskan liman) suvirandal, kümne metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, rajonan pohjoižes. Azovmeri voib jäduda uhokus.
Matkad Krasnodarhasai om 190 km suvhe orhal vai 250 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Taganrog 73 km pohjoižpäivnouzmha orhal meredme, Primorsko-Ahtarsk 74 km suvhe i Mariupol' (Ukrain) 71 km lodeheze meredme.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +11,8 C°, heinkun-elokun +24,5..+25,2 C°, tal'vkun-elokun −0,2..+0,3 C°. Ekstremumad oma −31 C° (keväz'ku) i +40 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +1 C°). Il'man lämuz voib ületada +26 C° keväz'kus-kül'mkus. Paneb sadegid 811 mm vodes, enamba tal'vkus-vilukus (90..94 mm kus), vähemba heinkus-redukus (53..55 mm kus). Meriveden lämuz oleleb +17..+25 C° semendkus-sügüz'kus, minimum om uhokus (+1 C°), toižiš kuiš +7..+12 C°.
Tobmuz
vajehtaKaik seičeme žilod mülüdas lidnankundha Jeiskan ližaks, niiden kesken Širočank (ven.: Широчанка, 6025 rist. vl 2010) i Krasnoflotskii (2205 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 143,48 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnankundan Administracijan pämez' om Valerii Kul'kov (tal'vku 2011 — viluku 2021).
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 87 769 ristitud, lidnankundan — 97 178 ristitud, vn 2021 lidnan — 82 943 ristitud. Vl 2017 kaik 84 259 ristitud elihe lidnas i 93 261 ristitud kaikes lidnankundas, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 87 tuhad vll 2005−2011 (87 800 eläjad vl 2011).
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 92,9 %, ukrainalaižed — 2,5 %, armenijalaižed — 0,9 %, toižed rahvahad — 2,7 %, rahvahuden ozutandata — 1,0 %.
- Tetabad elänuded
- Nonna Mordükova (1925−2008) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman aktris.
- Ivan Poddubnii (1871−1949) — oli Venälaižen imperijan i Nevondkundaližen Ühtištusen atlet-borcui, cirkan artist.
Religii
vajehtaJeisk om ortodoksižen hristanuskondan Jeiskan eparhijan keskuz. Kaik ühesa pühäpertid[1] ratas lidnas:
- ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 1996−1998 nevondkundaližes kinoteatraspäi)
- Mikoi-arhangelan jumalanpert' (vspäi 1997, vanhan päjumalanpertin sijas)
- Jumalanmaman Tulendan Pühäpert'he jumalanpert' (2005)
- Lukan jumalanpert' (2009−2011)
- ph. Ksenija Piterilaižen jumalanpert' (2011)
- nell' časounäd.
Openduz
vajehtaLapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad.
Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Jeiskan poliprofil'ne kolledž[2] i Jeiskan merine kalantegimišton tehnikum[3] (Astrahanin valdkundaližen tehnižen universitetan filial).
Transport
vajehtaAvtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ajadas rajonadme da äjihe lähižihe lidnoihe.
Raudte Starominskai-stanicaspäi lopiše Jeiskas äjil sarakoil, eländpunktad ühtenzoittas rel'savtobusal. Jeisk-sodalendimport (EIK / ЕСК / URKE) sijadase lidnan suvipäivlaskmas, vspäi 2012 se ei otand civiližid lendimid.
Galerei
vajehta-
Muštnik Voroncov-ruhtinasele keskuzstadionanno (2010)
-
Mikoi-arhangelan jumalanpert', vn 2019 nägu
-
Vindsörfingan voibuižed (2007)
-
Lidnan kul'turkeskuz (2007)
-
Jeisk-päraudtestancii vl 2006
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaJeisk Vikiaitas |
Krasnodaran randan lidnad | ||
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk | ||