Tuapse
Tuapse (ven.: Туапсе́, armen.: Տուապսե Tuapse, adig.: Тӏуапсэ [tʷʼapsə]) om Venäman lidn, lidnankund da Mustmeren port Krasnodaran randan suvipäivlaskmas. Se om Tuapsen rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2008.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2022) | 60,440 ristitud |
Pind | 33,41 km² |
Pämez' | Sergei Bondarenko (kezaku 2020—) |
Telefonkod | +7−86 167-xx-xxx |
Avtokod | 23, 93, 123 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaAmuižed heimod saudihe dol'menid ümbrištos viž tuhad vozid tagaz. 6.−2. voz'sadal edel m.e. adiglaižiden ezitatoiden eländpunkt oli olmas, mainitase Amuižen Grekanman purtkiš kuti Topsida transkripcijas.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1864 kuti Vel'jaminovskai-stanic vn 1838 Venäman varmitesen sijas. Vl 1896 udesnimitihe Vel'jaminovskii-posadad jogen mödhe, adig.: тIуапсы-sanaspäi «tahond alemba kahten jogen ühthejoksmust». Vl 1916 Tuapse-posad sai lidnan statusad i saudihe raudted Armaviraspäi. Vspäi 1979 oiged raudte om saudud Krasnodarhasai.
Tuapse om järed meriport kormadamha jüguid (niiden kesken kivivoi, fruktad i mineraližed heretused), vedihe 25,2 mln tonnoid jüguid portan kal't vl 2019. Lidn šingotase kivivoin ümbriradmižen tegimel, sömtegimišton (leibtegim i lihan ümbriradmižen edheotandad) i turizman edheotandoil, mugažo laivankohenduztegim radab i raudten sortiruindstancii om olmas. Ende radoiba: mašinansauvomižen tegim, peniden meriastjoiden tegim, maidtegim, kalanümbriradai tegim, kengiden fabrik. Tuapse ei ole kurortan oficialižikš transportan äjüden tagut, hot' klimat i londuseližed arvoimižed sättudas.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Kavkazan suvipautkenno, 44 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 103 km pohjoižhe. Lähembaine lidn om Soči i sen Višnovk-mikrorajon 20 km suvipäivnouzmha meren randal.
Klimat om subtropine neps. Heinkun i elokun lämuz +24 C°, vilukun i uhokun — +5 C°, voden keskmäine lämuz +13,9 C°. Ekstremumad oma −19 C° i +41 C°. Paneb sadegid 1436 mm vodes, vähemba sulaku-elokus (84..96 mm kus).
Tuapse om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 63 292 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 800 eläjad vl 1998. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 62 841 eläjad.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 75,2%, armenijalaižed — 8,5%, ukrainalaižed — 1,9%, adiglaižed (čerkesalaižed) — 1,3%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 10,2%.
Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[1] oma saudud lidnas: viž jumalanpertid i kaks' časounäd.
Tuapsen kadetoiden meriškol, socialiž-pedagogine[2] i privatine finansiž-juridine[3] kolledžad, gidrometeorologine tehnikum[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Edeline lidnankundan pämez' (Administracijan pämez') om Vladimir Zverev (2008−2009, uhoku 2018 — uhoku 2020). Lidnankundan sijaližen ičeohjandusen nevondkundan ezimez' om Vladimir Starodubcev vn 2017 redukuspäi.
Galerei
vajehta-
Muštpacaz Tuapsen sodakaičijoile (2013)
-
Merimehiden kul'turkeskuz, vn 2020 nägu
-
Tuapsen meriportan ühthine nägu vl 2014
-
«Krasnaja Ploščad'»-torguimižbobuštuzkeskuz (2014, Rusked Torg)
-
Tuapse-Passažirskai-päraudtestancijan sauvuz vl 2007
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaTuapse Vikiaitas |
Krasnodaran randan lidnad | ||
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk | ||