Ust'-Labinsk
Ust'-Labinsk (ven.: Усть-Лаби́нск, suline mugažo Усть-Лаба i Услаба́, adig.: Лэбап) om Venäman lidn, lidnankund da avtotesol'm Krasnodaran randan keskuzpalas. Se om Ust'-Labinskan rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 39,050 ristitud |
Pind | 37,15 km² |
Pämez' | Stanislav Gainüčenko (sulaku 2020—) |
Telefonkod | +7−86 135-xx-xxx |
Avtokod | 23, 93, 123 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1794 kuti Ust'-Labinskai-stanic (ven.: станица Усть-Лабинская) sirdanuzil Donan randaspäi kozakoil. Vl 1900 saudihe raudtestancijan «Jekaterinodar — Kavkazskai»-keskustal. Stanic sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1958. Stanican lidnusen varmitesed oma kaičenus hüvin.
Ust'-Labinsk šingotase sömtegimištol (efirvoiden ekstrakcijan kombinat, saharan tegim, lihakombinat), sauvondmaterialiden pästandan edheotandoil (gazbetontegesed, raudbetontegesed), kohenduzmehanižel tegimel[1] (mašiništ sahar-, voi- i sauvondtegimištoiden täht, metallan ümbriradmine), propilenhavadoiden tegimel. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks, kazvatadas villänkul'turoid, änikoid, semnid, i lindvodindan ferm radab. «Kuban'»-agroholdingan päfater om saudud lidnas.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase 75 m korktusel valdmeren pindan päl, Kuban'-jogen oiktal korktal randal, sen ühthejoksmust vaste Labanjogenke.
Ust'-Labinsk seižub Adigejan Tazovaldkundan röunanno. Matkad Krasnodarhasai om 62 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Korenovsk koumekümne kilometrad lodeheze avtotedme.
Tobmuz
vajehtaUst'-Labinsk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Sergei Viskubov (reduku 2017 — semendku 2019). Lidnan Nevondkundan ezimez' om Svetlana Agibalova vn 2019 kül'mkuspäi.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 270 ristitud, vn 2021 — 40 158 ristitud. Kaik 41 348 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 44 tuhad eläjid vozil 1996−2003.
Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 91,9 %, armenijalaižed — 3,2 %, ukrainalaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 3,1 %, rahvahuden ozutandata — 0,5 %.
Hristanuskondan kuz' pühäpertid oma saudud: koume — ortodoksine[2], kaks' — baptizman, üks' — seičemenden päivän adventistoiden.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Saudud Oleg Deripaska-edheotajan fondal licei lahjoitud lapsiden täht[3] om avaitud vl 2022. Ust'-Labinskan socialiž-pedagogine kolledž[4] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Amptud nacistoil Suren sodan aigan sijaližiden eläjiden velleskaum (2020)
-
Ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2010 nägu
-
Rajonan kodirandantedištandmuzei vl 2018
-
Vanh sauvuz Leninan i Demjan Bednijan irdoiden saumal (2013)
-
Vanh sild Kubaniš päliči i nägu lidnusespäi Hatukai-aulha (Adigei) vl 2012
-
Ust'-Labinskai-päraudtestancii vl 2023
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaUst'-Labinsk Vikiaitas |
Krasnodaran randan lidnad | ||
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk | ||