Gul'keviči (ven.: Гульке́вичи) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om Gul'kevičin rajonan administrativine keskuz (vll 1935−1963 i vspäi 1980) da üks'jäine lidn.

Gul'keviči
Гулькевичи
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 33,175 ristitud
Pind 20,84 km²
Gul'keviči Гулькевичи
Pämez' Aleksei Veresov
(kül'mku 2021—)
Telefonkod +7−86 160-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vn 1875 15. päiväl heinkud Gul'keviči-žiloks ühtennimiženno raudtestancijanno «Rostov DonalVladikavkaz»-keskustal, nimitihe lähižen uman pidajan — Venäman imperijan Nikolai Gul'kevič-valdkundmehen kanzannimen mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1959. Žilo sai lidnan statusad vn 1961 21. päiväl heinkud.

Gul'keviči šingotase sauvondtegesiden edheotandoil (raudbetontegesed — teapakod, vajad, betonblok; silikatsavič, trotuarapakut, terazkonstrukcijad), sömtegimišton (leibtegim, trahmalan pästand[1]) keskuseks, maižanduzrajon ümbärdab sidä.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Kuban'-jogen hural randpolel, vides kilometras jogespäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

«Kavkaz»-avtote ümbärdab lidnad vides kilometras suvipäivlaskmpolespäi. Matkad Krasnodarhasai om 140 km päivlaskmha orhal vai 165 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kropotkin 12 km lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme.

Tobmuz

vajehta

Maikopskoje-žilo (4106 rist. vl 2010) i Lebäžii-futor (181 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Gul'kevičin ližaks.

Edeližed lidnankundan pämehed (sen Administracijan pämehed) oma Aleksandr Šišikin (reduku 2017 — kezaku 2018) i Aleksandr Goroško (kezaku 2018 — reduku 2021). Lidnan Nevondkundan ezimez' om Aleksandr Čerevko vn 2010 kül'mkuspäi.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 244 ristitud. Vll 1996−2020 lidnan ristitišt oli kaikiš suremb i vajehtihe 34..35 tuhad röunoiš (35 300 rist. vl 2001). Vl 2018 kaik 34 236 ristitud elihe lidnas i 38 453 ristitud kaikes lidnankundas, rajonan kaks' videndest.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,8 % vl 2010): venälaižed — 92,8 %, armenijalaižed — 2,1 %, ukrainalaižed — 1,7 %, saksalaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 1,9 %, rahvahuden ozutandata — 0,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican pühäpert'[2] om avaitud lidnas, saudihe vll 1994−2008 i pühästadihe vl 2011. Se om uz' Stroican pühäpert', vanh oli poukahtadud vl 1980.

Kaik om viž keskškolad lidnas: nomer 1, 2, 3, 4 i 7. Gul'kevičin sauvondtehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. Tedon aluzkund om Saharsvöklan da saharan tedoinstitutan Pohjoižkavkazan palakund.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. «Rustark»-kompanijan (Gul'kevičin trahmaltegimen) sait (kzg.ru). (ven.) (angl.)
  2. Gul'kevičin pühäpertin sait (gulkevichi-hram.ru). (ven.)
  3. Gul'kevičin sauvondtehnikuman sait (gulkevichi-gst.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk