Albanii (alb.: Shqipëria), täuz' oficialine nimi — Albanijan Tazovaldkund (albanijan kelel: Republika e Shqipërisë [ɾɛpuˈblika ɛ ʃcipəˈɾiːsə]), om valdkund Suvievropas, Balkanan pol'saren päivlaskmas, Adriatižen da Ionižen meriden randpolil. Vspäi 2009 om PAKO:n ühtnijaks. Valdkund om kandidataks ühtnemha EÜ:hü vspäi 2014. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tiran.

Albanijan Tazovaldkund
Republika e Shqipërisë
 Flag
Flag of Albania.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Albania.svg
Pälidn Tiran-lidn
Eläjiden lugu (2018) 3,057,220[1] ristitud
Pind 28,748 km²
Albanijan Tazovaldkund Republika e Shqipërisë
Kel' albanijan
Valdkundan pämez' Ilir Meta
Päministr Edi Rama
Religii islam, hristanuskond
Valüt albanijan lek (ALL)
Internet-domen .al
Telefonkod +355
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

IstoriiRedaktiruida

Vn 1912 28. päiväl kül'mkud Albanii tedištoiti ičeze ripmatomudes Osmanan imperijaspäi. Vll 1928−1939 valdkund oli kunigahuseks. Italii okkupirui Albanijad Toižen mail'man sodan aigan vll 1939−1944.

Vozil 1944−1992 valdkundan nimi oli Albanijan Rahvahaline Socialistine Tazovaldkund. Albanii oli rahvahidenkeskeižes izoläcijas Enver Hodži-diktatoran režiman tagut pit'kan aigan.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (alb.: Kushtetuta) oli olmas vspäi 1914. Vn 1998 28. päiväl tal'vkud jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii[2] om vahvištadud parlamental sen-žo voden 21. päivän redukud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe da tuli väghe[3], se om olmas äiluguižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Albanijan topografine kart.

Albanii oma mavaldkundröunoiš Mustmäginke lodehes (röunan piduz — 186 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas (112 km sen Kosovonke[4]), Pohjoižmakedonijanke päivnouzmas (181 km) da Grekanmanke suvipäivnouzmas (212 km). Ühthine röunoiden piduz — 691 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištadas Adriatine da Ionine mered. Randanpird om 362 km. Valdkundan pind — 28 748 km².

Mäged da kukhad ottas Albanijan seičeme kümnendest. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab-mägi Pohjoižmakedonijan röunal, 2764 m valdmeren pindan päl. Znamasine täuzin albanine jogi om Drin 148 km pitte valdkundan pohjoižes. Järedad Škoderan i Ohridan järved sijadasoiš päivnouzmaižel röunal i mülüdas Albanijha vaiše paloin.

Klimat om Keskmeren randpolel, kontinentaline man päivnouzmpolel.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, boksitad, hrom, nikel'), gidroenergii; toižed varad — mec, sol, väghine mahuz.

Politine sistemRedaktiruida

 
Albanijan parlamentan pertin ocsein Tiran-lidnas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (alb.: Presidenti i Republikës së Shqipërisë). Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks. Parlament paneb radsijha mugažo kaikid ministrid.

Parlament om üks'kodine Albanijan Suim (alb.: Kuvendi i Shqipërisë vai Rahvahaline Suim (alb.: Kuvendi Popullor) 140 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid nelläks vodeks.

Edi Rama radab päministran vs 2013 sügüz'kun 15. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 25. päiväl kezakud. Vn 2017 24. päiväl heinkud parlamentan ühtnijad valičihe nügüdläšt prezidentad (Ilir Meta).

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Albanijan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 12 agjaks (üks'lugu kark, alb.: qark). Agjad alajagasoiš 36 ümbrikoks (üks'lugu ret, alb.: rreth), ned — 373 municipalitetaks.

EläjadRedaktiruida

Vn 2011 Albanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2,831,741 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3,490,400 eläjad vl 2000, se poleni rademigracijan i madalan sündutamižmäran tagut.

Nened rahvahad elädas Albanijas (2008): albanijalaižed — 95%, grekalaižed — 3%, toižed rahvahad — 2%.

Uskondan mödhe (2011): islamanuskojad — 56,7%, riman katolikad — 10,0%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,8%, ateistad — 2,5%, bektašid (sufizman toižend) — 2,1%, toižed uskojad — 5,7%, märhapanendata — 16,2%.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Durres, El'basan, Vlör, Škoder. Vl 2011 kaik oli 72 municipalitetad lidnan statusanke, 29 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 62,1% (2020).

IžanduzRedaktiruida

Agrariž-industrialine ekonomik, Evropan üks' gollembiš valdkundoišpäi. Radnikoiden 41,4% om ottud maižandushe, 18,3% ratas industrijas, radajiden lugu holitišiden sferas — 40,3% (2017). Villäsiž-maploduine maižanduz. Tegimišton päsarakod oma tekstiline, sömän i mecan ümbriradmine, kivivoin da metallkivendoiden samine, metallurgii, cementan tehmine, gidroenergetik. Mägisuksiden turizm.

Vl 2012 Albanijan päeksport oli erazvuiččed sobad da kengäd (läz 30%), kivivoi (12%), raudkivend da raudühthesuladused (7%), hromkivend (6%), elektruz (6%); toine eksport — cement (2%), vas'k, kuld, kala. Italii om pätorguindpartnöraks (eksportan kaks' videndest i importan koumandez vl 2015), mugažo Grekanma, Kitai i Saksanma.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Albanijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Albanijan Konstitucijan tekst (2016) constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Albanijan Konstitucii (1998) venäkelel (concourt.am) i anglijan kelel (Vikipurtked).
  4. Albanii tundišti Kosovon ripmatomut.

IrdkosketusedRedaktiruida



Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.