Albanijan kel' (ičeze nimitused: shqipja [ʃcipja] i gjuha shqipe [ˈɟuha ˈʃcipɛ]) om üks' indoevropižiš kelišpäi, mülüb paleobalkanižed keled-gruppha. Se om Albanijan valdkundkel' i Pohjoižmakedonijan üks' kahtes valdkundkelespäi, mugažo üks' kahtes kelespäi Kosovo-territorijal.

Kelen leviganduz i paginad (2012)

Pagižijoiden lugu om läz kahesad millionad ristituid. Kaks' paginad: suvine (toskan) i pohjoine (gegan), niiden röun mäneb pidust' Škumbini-joged Albanijan keskuzpalas. Molembad paginad oma kirjkelenke.

Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal, kaikenaigašti vspäi 1908. Ohjastai organizacii om Albanijan Tedoakademii, sen päfater om Tiran-lidnas.

Kirjamišt vajehta

Sured kirjamed
A B C Ç D DH E Ë F G GJ H I J K L LL M N NJ O P Q R RR S SH T TH U V X XH Y Z ZH
Pened kirjamed
a b c ç d dh e ë f g gj h i j k l ll m n nj o p q r rr s sh t th u v x xh y z zh
Sättui kulund (IPA)
a b t͡s t͡ʃ d ð ɛ ə f ɡ ɟ͡ʝ h i j k l ɫ m n ɲ ɔ p c͡ç ɹ r s ʃ t θ u v d͡z d͡ʒ y z ʒ

Kaik seičeme vokalid i 29 konsonantad oma standartiziruidud keles.

Harakteristik vajehta

Kelen struktur om sintetine flektivine. Substantival om kaks' lugud, kaks' sugud. Sugud oma mužik- i naižsugu. Kesksugu om vaiše severzil-se sanoil i ei ole mugomid pronominoid. Postpozitivine artikl', panese definitižen substantivan jäl'ghe. Viž kändod oma vokativad lugemata: nominativ, genitiv, dativ, akkuzativ, ablativ. Sanoiden kanonine järgenduz om SVO.

Kelen vaihištos om äi parallelid latinan, turkan, grekan i slavižidenke kelidenke, sil-žo aigal albanijan kel' om tedoidusiden znamasine objekt ezikeliden rekonstrukcijan täht.

Lugusanad vajehta

  • një — üks'
  • dy — kaks'
  • tre — koume
  • katër — nell'
  • pesë — viž
  • gjashtë — kuz'
  • shtatë — seičeme
  • tetë — kahesa
  • nëntë — ühesa
  • dhjetë — kümne
  • njëzet — kaks'kümne
  • tridhjetë — koumekümne
  • dyzet — nell'kümne
  • njëqind — sada
  • njëmijë — tuha

Homaičendad vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.