Portlend (Oregon)

Portlend (angl.: Portland [ˈpɔːrtlənd]) om lidn AÜV:oiden lodehes, sen Oregon-štatas, kaikiš suremb Oregonan lidn.

Portlend
Portland
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 652,503 ristitud
Pind 375,55 km²
Portlend Portland
Pämez' Ted Viler
(viluku 2017—,
Ted Wheeler)
Telefonkod +1−503, −971
Aigvö tal'vel UTC−8,
kezal UTC−7


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Viž lidnrajonad (angl. quadrant)

Istorii

vajehta

Eländpunktan sauvond zavodihe vspäi 1845 Uillamett-jogen randoil, läz sen ühthejoksmusen sijad Kolumbii-jogenke, 15 m ü.m.t. korktusel. Portlend om registriruidud lidnan statusanke vn 1851 8. päiväl uhokud.

Portlend ezilidnoidenke šingotasoiš raudan metallurgijal (terasen tehmižen koume kompanijad), korktoiden tehnologijoiden kompanijoil (angl.: Silicon Forest «silikonine mec»), kompjuterkomponentoiden pästandal (Intel, 15 tuhad radnikoid), sportkengiden i sportsoban pästandal (Nike-kompanijan päfater, Adidas, Columbia Sportswear), jüguavtoiden tegimel (Daimler Trucks North America), sömtegimištol (oluden pästand, kofen pakuitez).

Geografijan andmused

vajehta

Portlend sijadase 0,2..362 m korktusil, 49 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om viherzoittud lidn, saum vezid — 7,6 % (29,82 nellikkilometrad). Om sambnuzid i potencialižešti aktivižid vulkanoid lidnan ümbrištos. Matkad Tünen valdmeren randištolesai om 100 km päivlaskmha.

Klimat om ven valdmeren, Keskmeren klimatan pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +12,8 C°, kezakun-sügüz'kun +17,9..+21,4 C°, tal'vkun-uhokun +5,3..+6,7 C°. Ekstremumad oma −19 C° (viluku, uhoku) i +47 C° (kezaku). Paneb sadegid 938 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (128..147 mm kus), vähemba heinkus-elokus (13..14 mm kus).

Eläjad

vajehta

Vl 2016 kaik 639 863 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2020 kaik 2,1 mln ristituid oli Portlendas ezilidnoidenke 1345 km² pindal, se om valdkundan 23nz' surtte lidnaglomeracii.

Augotižlibundan mödhe (2020): evropalaižed (ispanijalaižita) — 68,8 %, ispanijalaižed i latinoamerikalaižed — 10,3 %, azijalaižed — 8,2 %, segoitadud augotižlibundanke — 8,0 %, afrikalaižed — 5,8 %, indejalaižed — 0,9 %, tün'valdmerižen augotižlibundanke — 0,5 %.

Transport

vajehta

Kundaline transport om šingotadud. Avtobusad, tramvaid i kiruhtramvaid (angl.: MAX Light Rail) ühtenzoittas lidnad ezilidnoidenke, funikulör om olmas, kožub sadas velosipedal, avtoiden kortom om šingotadud, kundaline punolendimport sijadase lidnan keskuzpalas. Severz'-se transportsildoid om saudud jogiš päliči.

Meriport (13 mln tonnoid jüguid vodes) om koumanz' surtte AÜV:oiden päivlaskmaižel randištol, vedadas ujuden metallišt lomud i nižud Azijan maihe.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Portlend-lendimport[1] (PDX / KPDX) sijadase kümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kanadha, Meksikha, Japonijha i Evropan maihe, mugažo AÜV:oiden kaikihe järedoihe lidnoihe.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Rahvahidenkeskeižen Portlend-lendimportan sait (flypdx.com). (angl.)

Irdkosketused

vajehta



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington