Harbin

Harbin (kit.: 哈爾濱 / 哈尔滨, pin'jin': Hā'ěrbīn [xá.àɚpín]) om järed lidn da lidnümbrik Kitain pohjoižpäivnouzmas. Se om Heilunczän-agjan tobmuden organoiden olendsija i kaikiš suremb lidn.

Harbin
哈爾濱 / 哈尔滨
(Hā'ěrbīn)

Valdkund	Kitai
Eläjiden lugu (2020)	10,009,854 ristitud
Pind	53,068,0 km²
Pämez'	Sun' Čže (viluku 2018—, 孙喆)
Telefonkod	+86-(0)451
Aigvö	UTC+8

Harbinan lidnterritorii vl 2005 vai sen aigemba, nägu kosmosaspäi

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud venämalaižil sauvojil Cin-imperijas vl 1898 kut Transman'čžurižen raudten stancii i žilo senno. Lidnan keskuzpalan venän fartalad oma kaičenus tähäsai. Vn 1917 redukun revolucijan jäl'ghe Venämas lidn jäi venämalaižiden emigracijan tünäks keskuseks 25 vodeks. Vspäi 1932 Harbin oli Japonijan tobmuden al i oli päzutadud nevondkundaližel armijal vn 1945 elokus. Siš aigaspäi om Kitain palaks rattemata. Hätken aigan oli valdkundan jüžmakon tegimišton keskuseks.

Harbin šingotase erazvuiččel mašinansauvomižel i sömtegimištol, sodatransportan pästandal (punolendimed, somuzmašinad), energetižen mašiništon tegimil (turbinad, generatorad tulleielektrostancijoile), kompozitmaterialiden i oluden tehmižel, kosmosapparatoiden projektiruindal, farmaceftižel sarakol, torguindal i turizmal. Kitain keskuzline kartografine sebr sijadase lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan keskuzpalan suves, Sungari-laivjogen randal (Amuran ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pekinhasai om 1066 km suvipäivlaskmha orhal vai 1213 km avtoteidme.

Klimat om ven kontinentaline mussonine. Voden keskmäine lämuz om +5,2 C°, kezakun-elokun +21,3..+23,7 C°, tal'vkun-uhokun −11,9..−17,3 C°. Ekstremumad oma −38,1 C° (viluku) i +39,2 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om +4,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 539 mm vodes, enamba kezakus-elokus (100..137 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (4..19 mm kuidme). Paneb lunt 45 päiväd tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..78 % röunoiš heinkus-sügüz'kus, se om 70 % tal'vkus i vilukus, 48..55 % keväz'kus-semendkus.

Tobmuz

Harbinan lidnümbrikon palad (2018)

Harbinan lidnümbrik jagase 18 nimitadud ühtnikaks: ühesa lidnrajonad, kaks' lidnmakundad i seičeme külämakundad. Lidnümbrikon tobmuden sijaduz om Sunbei-rajon (nomer 6 kartal).

Eläjad

Vn 2020 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 10 009 854 ristitud, heišpäi lidnrajoniš — 6 976 136 ristitud 2454,5 km² pindal. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli 10 635 971 eläjad vl 2010. Ületi millionad 1950-nzil vozil (1 162 962 rist. vl 1953).

Rahvahad (lidnümbrik, 2020): han' — 95,41 %, man'čžuralaižed — 2,96 %, korejalaižed — 0,92 %, toižed rahvahad — 0,71 %.

Lidn om üläopendusen znamasižeks keskuseks, sidä kesken seičeme universitetad i kaks' openduzinstitutad ratas. Harbinan tehnologine institut om tetab (alusenpanend 1920, 25 tuh. üläopenikoid).

Transport

Avtobusad, metropoliten i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vll 1958−2008 trolleibusan verk radoi (90 km pitte, ühesa maršrutad). Metro radab vspäi 2013 (vspäi 2023 om koume jonod 70 stancijanke, 83,8 km raudted), sidä kesken rengazjono om saudud täuzin. Kiruhraudte ühtenzoitab Dalän'-lidnanke suves vspäi 2013.

Rahvahidenkeskeine civiline Harbin Taipin-lendimport (HRB / ZYHB, 20,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase 37 kilometras suvipäivlaskmha lidnaspäi. Tehtas reisid Venäman Sibirin i Edahaižen Päivnouzmman surihe lidnoihe, toižiden lähižiden maiden pälidnoihe, Kitain äjihe järedoihe lidnoihe, mugažo agjadme. Ezipakitoittud Venämas počt tose lendimil Kitaišpäi arni neciš lendimportaspäi.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (harbin.gov.cn). (kit.)