Amursk (ven.: Аму́рск) om Venäman lidn da lidnankund Habarovskan randan suvipalas. Se om Amurskan rajonan administrativine keskuz (om sätud vl 1963).

Amursk
Амурск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 37,932 ristitud
Pind 146,4 km²
Amursk Амурск
Pämez' Sergei Semönov
(sulaku 2022—)
Telefonkod +7−42 142-xx-xxx
Avtokod 27
Aigvö UTC+10 (MSK+7)


Lidnan kodirandantedištandmuzei (2016)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud Padali-Päivnouzmaine-žilho (ven.: село Падали-Восточное) kangazpertikš vn 1958 kezakul sauvomha Komsomol'skan cellüloz-kartonašt kombinatad (likvidiruihe vl 2012). Amursk-radnikžilo sai lidnan statusad vl 1973.

Amursk šingotase gidrometallurgijal kombinatal (suladamha kuldad, «Polimetall»-kompanijan pala), mecan ümbriradmižen edheotandoil (gofrokarton[1], špon), raudbetontegesiden pästandal[2], mugažo patroniden tegim[3] radab. Amurskan LES varatoitab lidnad elektrusel da lämudel, kalankazvatusen ceh om sätud siš.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Amur-jogen hijaman hural randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Habarovskhasai om 230 km suvipäivlaskmha orhal, 300 km raudtedme vai 430 km avtotedme. Lähembaine lidn om Komsomol'sk Amural 50 km pohjoižhe.

Klimat om ven kontinentaline mussonižen pirdoidenke, tal'vel om vilu i ei olele sulasäd. Lidnan tahondan elo om Edahaižen Pohjoižen arvoimižihe tazostadud, hot' se sijadase Kijevan levedusel. Voden keskmäine lämuz om −0,2 C°, kezakun-elokun +18,5..+21,1 C°, tal'vkun-uhokun −20,6..−25,8 C°. Ekstremumad oma −45,8 C° (viluku) i +35,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +0,6 C° (viluku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 575 mm vodes, enamba heinkus (124 mm) i elokus (145 mm), vähemba redukus-sulakus (113 mm pordos). Lumikatken korktuz ülitab pol'metrad harvoin. Botanine sad radab vspäi 1988, lidnan dendrarii om sätud.

Tobmuz

vajehta

Amursk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 318 km².

Edeližed lidnankundan pämehed (sen Administracijan pämehed) oma Kristina Černicina (reduku 2018 — reduku 2021), Boris Red'kin (2005 — reduku 2018). Lidnan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Oleg Permäkov vn 2023 redukuspäi. Edeline ezimez' om Zoja Bilkova (Зоя Былкова, reduku 2018 — reduku 2023).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 970 ristitud, rajonan kaks' koumandest, vn 2021 — 38 606 ristitud. Kaik 40 106 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 59 600 eläjad vl 1992.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaižen jumalanpert'[4] om letud vll 2001−2010 nevondkundaližes sauvusespäi.

Opendusen aluzkundad lapsiden täht oma seičeme päivkodid, alaškol i kuz' keskškolad, sportškol, muzikškol, čomamahtoiden škol, sädamižen keskuz, verhiden keliden škol. Amurskan politehnine tehnikum[5] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

vajehta
 
Lidnan nägu Vanh Amur-hijamaspäi vn 2016 kezakus

Homaičendad

vajehta
  1. Gofropakuitesen edheotandan sait (dv-r.ru). (ven.)
  2. Amurskan raudbetonantegimen sait (амурск-зжби.рф). (ven.)
  3. Amurskan patroniden Vimpel-tegimen P.V. Finogenovan nimed sait (vympel-apz.ru). (ven.) (angl.)
  4. Amurskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  5. Amurskan politehnižen tehnikuman sait (ap47.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Habarovskan randan lidnad
Amursk | Bikin | Habarovsk | Komsomol'sk Amural | Nevondkundaline Port | Nikolajevsk Amural | Väzemskii