Peipusjärv (est.: Peipsi, ven.: Чудско́е озеро) om reskveden järv Estinman päivnouzmas i Venäman päivlaskmas. Se om videnz' londuseline järv Evropas pindan mödhe.

Järven nägu kosmosaspäi, läz 2000. vot
Peipusjärv

Ühthižed andmused

vajehta

Keskmäine pind om läz 2613 km². Järv om 12,9 metrad süvütte, keskmäine süvüz om 7,5 metrad. Veden tazopind sijadase 30 m ü.m.t. korktusel. Peipusjärv om 81 km pitte i 47 kilometrhasai levette (pohjoižpalas). Veden mülü om 21,8 km³, järviden kompleksan 87 %. Randanpird om 260 km, Estinman rand om elänzoittud tihedamb mi Venäman rand kacmata sihe, miše päivnouzmaine rand om korktemb da koverikahamb mi Estinman rand, i alištub sur'vezile penembas märas. Valdkundröun mäneb kesked järved.

Läz 30 joged da ojad lanktas järvhe. Kaikiš znamasižemb ližajogi om Estinman Emäjogi (est.: Emajõgi, ven.: Омо́вжа) 99 km pitte, lankteb järvhe suvipäivlaskmas. Üks'jäine jogi lähteb, se om Narvanjogi. Järv ühtenzoitase Pskovanjärvenke suves Läminjärven kal't. Peipusjärv otab pindan 73 % neniden järviden kompleksas. Kaik 22 sart om olmas järves, kaikiš suremb i üks'jäine elänzoittud om Estinman Piirisar' (est.: Piirissaar, ven.: Желачек) 7,76 km² pindanke järven suves.

Ümbrikirjutand

vajehta

Madalan veden 200..300-metrine šoid vedase pidust' randad. Veden pind rippub voz'aigaspäi. Randad oma letkesižed i kogotas čurukivespäi. Järven pohj nimadub süvüdel, se om kaikenaigaine problem laivanlikundale.

Järven solakahuz om nol' promille. Planktonan äjüz vedab kalan surhe lugumärha. Kaik om 37 kalan erikod i maveziživatoiden ühesa erikod. Kala pramozlan täht om lahn, räpus, ahven, haug', madeh, sär'g.

Homaičendad

vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.