So Valdai-ülüdes läz Seliger-järved

So om kuivman (vai landšaftan) taho ülänepsudenke, lujetud muiktusenmäranke da madalan manvägenke. Son pindal om seižujad vai joksijad gruntvet, no kaikenaigašt veden šoidud pindal ei ole.

Soiš om ei kadonu lophusai organine pindšoid, kudamb aigan jokstes kändase turbhaks. Son turbhan šoid enamba mi 30 sm. Ku penemb sidä, ka se om sodunu ma[1]. Sod mülütadas gidrosferha.

Soiden tipiden vepsän nimedRedaktiruida

  • Kuhrikišt — notked taho haudoiden äjudenke.
  • Nova, poze, vajutezso — läbipäzmatoi so.
  • Rozmik, rozmegišt — so rozmevedenke.
  • Rämik, rämegišt — sonvuitte taho.
  • Samalso.
  • Sohring — sodunu tahond.
  • Somändik — so pedajidenke.
  • Südäiso — so kor'bes.
  • Šaim, sošähm, sosähming — mectunu henošti so.
  • Tohloiso — tazo so.
  • Turbazso.

Soho sidotud vepsän tärtusedRedaktiruida

  • Gar', kend, kendäk — son röun.
  • Hihnaine, sokeskuz — kaglaz soiden keskes.
  • Kuhr — pen' haud sos, mecas.
  • Sil'mlähte — vezikeskust sos.
  • Solätik — mectunu pedajil soröun.
  • Südäikangazkangaz son keskes.

GalereiRedaktiruida

SomarjadRedaktiruida

Kacu mugažoRedaktiruida

HomaičendadRedaktiruida

  1. Блинова К.Ф. и др. Ботанико-фармакогностический словарь: Справ. пособие. Под ред. К.Ф. Блиновой, Г.П. Яковлева. — М.: Высш.шк., 1990. — Lp. 33. ISBN 5-06-000085-0. (ven.)