So

So om kuivman (vai landšaftan) taho ülänepsudenke, lujetud muiktusenmäranke da madalan manvägenke. Son pindal om seižujad vai joksijad gruntvet, no kaikenaigašt veden šoidud pindal ei ole.

So Valdai-ülüdes läz Seliger-järved

Soiš om ei kadonu lophusai organine pindšoid, kudamb aigan jokstes kändase turbhaks. Son turbhan šoid enamba mi 30 sm. Ku penemb sidä, ka se om sodunu ma. Sod mülütadas gidrosferha.

Soiden tipiden vepsän nimed

• Kuhrikišt — notked taho haudoiden äjudenke.
• Nova, poze, vajutezso — läbipäzmatoi so.
• Rozmik, rozmegišt — so rozmevedenke.
• Rämik, rämegišt — sonvuitte taho.
• Samalso.
• Sohring — sodunu tahond.
• Somändik — so pedajidenke.
• Südäiso — so kor'bes.
• Šaim, sošähm, sosähming — mectunu henošti so.
• Tohloiso — tazo so.
• Turbazso.

Soho sidotud vepsän tärtused

• Gar', kend, kendäk — son röun.
• Hihnaine, sokeskuz — kaglaz soiden keskes.
• Kuhr — pen' haud sos, mecas.
• Sil'mlähte — vezikeskust sos.
• Solätik — mectunu pedajil soröun.
• Südäikangaz — kangaz son keskes.

Galerei

• 

  Ludeghein

• 

  Sovehk

• 

  Sogeran'

• 

  Hač

• 

  Korteh

Somarjad

• Bol
• Garbol
• Jonikaine
• Murašk
• Mustikaine

Kacu mugažo

• Sobabuk
• Sohein
• Sokana
• Sokurg
• Sovehk