So
So om kuivman (vai landšaftan) taho ülänepsudenke, lujetud muiktusenmäranke da madalanke manvägenke. Son pindal om seižujad vai joksijad gruntvet, no kaikenaigašt veden šoidud pindal ei ole.
So Valdai-ülüdes läz Seliger-järved
Soiš ei kadonu lophusai organine pindšoid om olmas, kudamb kändase turbhaks aigan jokstes. Son turbhan šoid om enamba mi 30 sm sankte. Ku penemb sidä, ka se om sodunu ma[1]. Mülütadas soid gidrosferha.
Soiden toižendoiden vepsän nimedRedigeeri
- Kuhrikišt — notked taho haudoiden äjudenke.
- Nova, poze, vajutezso — läbipäzmatoi so.
- Rozmik, rozmegišt — so rozmevedenke.
- Rämik, rämegišt — sonvuitte taho.
- Samalso.
- Sohring — sodunu tahond.
- Somändik — so pedajidenke.
- Südäiso — so kor'bes.
- Šaim, sošähm, sosähming — mectunu henošti so.
- Tohloiso — tazo so.
- Turbazso.
Soho sidotud vepsän tärtusedRedigeeri
GalereiRedigeeri
SomarjadRedigeeri
Kacu mugažoRedigeeri
HomaičendadRedigeeri
- ↑ Блинова К.Ф. и др. Ботанико-фармакогностический словарь: Справ. пособие. Под ред. К.Ф. Блиновой, Г.П. Яковлева. — М.: Высш.шк., 1990. — Lp. 33. ISBN 5-06-000085-0. (ven.)
So Vikiaitas |