So om kuivman (vai landšaftan) taho ülänepsudenke, lujetud muiktusenmäranke da madalan manvägenke. Son pindal om seižujad vai joksijad gruntvet, no kaikenaigašt veden šoidud pindal ei ole.

So Valdai-ülüdes läz Seliger-järved

Soiš om ei kadonu lophusai organine pindšoid, kudamb aigan jokstes kändase turbhaks. Son turbhan šoid enamba mi 30 sm. Ku penemb sidä, ka se om sodunu ma[1]. Sod mülütadas gidrosferha.

Soiden tipiden vepsän nimedRedaktiruida

  • Kuhrikišt — notked taho haudoiden äjudenke.
  • Nova, poze, vajutezso — läbipäzmatoi so.
  • Rozmik, rozmegišt — so rozmevedenke.
  • Rämik, rämegišt — sonvuitte taho.
  • Samalso.
  • Sohring — sodunu tahond.
  • Somändik — so pedajidenke.
  • Südäiso — so kor'bes.
  • Šaim, sošähm, sosähming — mectunu henošti so.
  • Tohloiso — tazo so.
  • Turbazso.

Soho sidotud vepsän tärtusedRedaktiruida

  • Gar', kend, kendäk — son röun.
  • Hihnaine, sokeskuz — kaglaz soiden keskes.
  • Kuhr — pen' haud sos, mecas.
  • Sil'mlähte — vezikeskust sos.
  • Solätik — mectunu pedajil soröun.
  • Südäikangazkangaz son keskes.

GalereiRedaktiruida

SomarjadRedaktiruida

Kacu mugažoRedaktiruida

HomaičendadRedaktiruida

  1. Блинова К.Ф. и др. Ботанико-фармакогностический словарь: Справ. пособие. Под ред. К.Ф. Блиновой, Г.П. Яковлева. — М.: Высш.шк., 1990. — Lp. 33. ISBN 5-06-000085-0. (ven.)