Porhov
Porhov (ven.: По́рхов) om Venäman lidn da lidnankund Pskovan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Porhovan rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 7,309 ristitud |
Pämez' | Vladimir Aleksejev (2017—) |
Telefonkod | +7−81 134-xx-xxx |
Avtokod | 60 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Enzne da nügüd'
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1239 pulidnuseks lidnan statusanke, nimitihe Porhovan lidneihut (ven.: Порховский городок). Vl 1387 uz' kivine lidnuz om saudud, om kaičenus hüvin, kävutadas muzejaks. Mülüi Venäman kaks'toštkümnehe kaikiš znamasižembha lidnushe ühtenzoitusen jäl'ghe Uz'lidnan tazovaldkundanke vl 1478. Panihe makundan lidnaks Uz'lidnan gubernijan Pskovan agjaha vl 1777, oli Pskovan gubernijas vspäi 1796.
Porhovan ižandusen päsarak om sömtegimišt (argvoin da saguden tegim). Sadas mouckivid lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Šelon'-jogen randoil (Il'mjärven bassein), 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šelon' jokseb suvespäi pohjoižhe, läbitab lidnan keskust.
Matkad Pskovhasai om 70 km päivlaskmha orhal, raudtedme vai 85 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dno 26 km päivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.
Tobmuz
vajehtaKätas rajonad ümbrikoks vn 2024 semendkuspäi. Sil aigalpäi Porhovan lidnankund likvidiruiše, lidn om sen üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan pämez' om sen Deputatoiden suiman ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Vasilii Fedulov vn 2006 vilukuspäi. Vn 2024 sügüz'kuspäi ühtištadas lidnan i rajonan Administracijad, rajon kändase ümbrikoks.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 608 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 7 309 ristitud. Kaik 8 926 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 400 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 82,9 %, ukrainalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,3 %, rahvahuden ozutandata — 13,3 %.
Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: nell' jumalanpertid (niiden keskes koume oma väges) i koume časounäd (üks' om pühätadud koncentracižele «Dulag-100»-oigenduzlagerile, eloku 1941 — uhoku 1944), sen ližaks časoun'-bembelüläh om pandud kahten kadonuden päjumalanpertin muštho.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 1 i 3), čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Dedovičin äiprofil'žen tehnikuman Porhovan filial[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, edel vn 2015 heinkud Porhovan maižanduztehnikum radoi.
Transport
vajehtaAvtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om avtotesol'meks, kaik transport läbitab lidnan keskust.
Porhov-raudtestancii i 580 km-platform oma lidnan südäimes «Pskov — Bologoje»-jonol.
Galerei
vajehta-
Porhovan lidnuz, vn 2018 nägu ülähänpäi
-
Ph. Mikulain čuhunduz i ühtennimine jumalanpert' Porhovan lidnuses, vn 2018 nägu
-
Lämoipalonvastaine palakund (2018)
-
«Rodina»-kul'turkeskuz («Kodima») vl 2010
-
Raudasine avtotesild Šelon'-joges päliči vl 2018 (om saudud 1905, oli poukahtadud vn 1941 kezal)
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Lidnankundan lehtpoled Porhovan rajonan tobmuden aluzkundoiden oficialižel saital (porhov.reg60.ru). (ven.)
Porhov Vikiaitas |
Pskovan agjan lidnad | ||
Dno | Gdov | Nevel' | Novoržev | Novosokol'niki | Opočk | Ostrov | Petseri | Pitalovo | Porhov | Pskov | Pustošk | Sebež | Velikije Luki | ||