Kobal't

(Oigetud lehtpolelpäi Kobal't (himine element))

Kobal't (Cocobaltum latinan kelel) om 27nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas, VIIIB), tabluden nelländes periodas.

Puhtaz kobal't
27
0
0
0
2
15
8
2
Co
58,9332
Kobal't

Ühthine ümbrikirjutand ​

vajehta

Kobal't om harv londuses, pala Man kores — 40 grammad tonnas, merivedes — 1,7 × 10−12.

Ročine Georg Brandt-himik avaiži kobal'tad vl 1735 i nimiti saksan kelen Kobold-sanaspäi «mägirahkoi». Hänen avaiduz ei sand znamasišt tetabut. Vl 1781 francine Pjer Žozef Maker-himik todesti lopuks, miše kobal't om erine himine element, hän-žo ozuti sen otandan metallurgižid mahtusid[1].

Kävutihe elementan mineraloid Amuižes Egiptas völ, saihe siništ mujud. Kobal'tan kivend mülütab morijad arsenan hapandusid-ki, sikš ristitud travihe metallan samižes i nägui heile. Sadas nikelin kivendon ümbriradmiženke.

Fizižed ičendad

vajehta

Kobal't om kova hobedaižvauged ferromagnitine metall pakuiženke ližamujunke hapandusiden šoidun tagut. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Co (segluz om geksagonaline i kinktas pakuidud) da β-Co (segluz om kubine i tahkkeskustoittud), α↔β-toižetamižen lämuz om 427 C°.

Atommass — 58,9332. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,9 g/sm³. Suladandlämuz — 1768 K (1495 C°). Kehundlämuz — 3200 K (2927 C°).

Londuseline kobal't kogoneb üks'jäižes stabiližes 59Co-izotopaspäi. Tetas 28 ratud radioaktivišt izotopad 47..58, 60..75 atommassanke, i niiden 11 izomärad. Kaikiš hätkembad čihodajad oma 60Co-izotop (T½=5,27 vot), 57Co 271,8 päivest pol'čihodamižen pordonke, 56Co (77,27 päivest) i 58Co (70,86 päivest), toižed čihotas poleks lühüdamb mi päiveses. Radioaktivižed izotopad hajetas protonižen (48..50-izotopad) i β-čihodamižen kal't, kändasoiš raudaks (50-izotop margancaks-ki) vai nikelikš.

Himižed ičendad

vajehta

Kobal't muigotub il'mas enamba mi 300 C° lämudel. Muigotandmärad: +3..−1 tobjimalaz, mugažo +5, +4 i −3 harvoin. Metall absorbiruib vezinikad.

Kaik kobal'tan hapandused endistudas vezinikal:

 

Kävutand

vajehta

Ottas kävutamižhe legiruimha terast i tehmaha instrumentaližid ühthesuladusid, erasiden himižreakcijoiden katalizatoraks. Kobal'tan spektran sel'ktad jonod oma järgeližed spektrometroiden kalibruindan täht. Kävutadas radioaktivišt kobal't-60-izotopad medicinas i poltuseks.

Om järedoid kivendon varoid KDT:s (pol', 6 mln tonnoid), Avstralijas (1 mln tonnad) i Kubas (500 tuh. tonnoid). Mail'man samine oli 53 tuhad tonnoid vl 2015, i KDT andoi sen koumed videndest. Kobal't maksoi US$75,000 tonnas vn 2018 vilukus.

Homaičendad

vajehta
  1. Reznik I. D., Sobol' S. I., Hudäkov V. M. Кобальт (Kobal't). — M.: Mašinostrojenije, 1995. — T. 1: Исторический очерк. Сырьевые источники кобальта. Пирометаллургия кобальта (Istorine kuvakirjutuz. Kobal'tan torhuden purtked. Kobal'tan pirometallurgii). — 440 lp. — Lp. 15. (ven.) ISBN 5-217-02685-5.

Irdkosketused

vajehta