Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kongo (kongon kel': Nzâdi Kôngo; franc.: Fleuve Congo, port.: rio Congo; ende Zair, üläjoksmuses Lualab) om sur' jogi Afrikan keskuzpalas.

Kongon basseinan kart

Jogi om kahtenz' mail'mas täuz'vezižusen mödhe Amazonasan jäl'ghe. Kongo om kahtenz' Afrikas sen pitte Nilan jäl'ghe.

Ühthižed andmused

vajehta

Kongo-jogi om 4374 km pitte. Bassein röunatab Nilan basseinanke pohjoižpäivnouzmas. Kongon basseinan pind — 4 014 500 nellikkilometrad.

Keskmäine vozne vedhuz om 1230 (1453) km³ vai 41 600 m³/s.

Ümbrikirjutand

vajehta

Kongo om üks'jäine znamasine jogi mail'mas, kudamb ristikoičeb ekvatorad kahtišti. Jokseb Kongon Demokratižes Tazovaldkundas täuzin, mugažo om röunjogeks Kongon Tazovaldkundas i Angolan penes palas.

Joginišk sijadase KDT:n suvipäivnouzmas, 1590 m ü.m.t. korktusel. Läbitab Bojom-vezilanktendoiden (ende Stenlin) 150-kilometrišt keskust edel keskjoksmust. Alajoksmuses om Livingstonan vezilanktendoid 350-kilometrižel keskustal. Kaikiš süvemb jogi mail'mas, süvüz alajoksmuses sase 220 metrhasai. Jogi lankteb Atlantižhe valdmerhe nor't del'tad säden läz tuhad nellikkilometrad pindal. Valdmeri om reskvedenke 75 kilometrhasai randaspäi. Jogi tob del'tannoks läz 50 mln tonnoid nimad vodes. Kongon vedenalaine kanjon vedase valdmeres 800 km pidusel.

Kävutand

vajehta

Kaik kaks' sildad om saudud joged päliči, om ehtatimid toižil sijil. Jogi om perspektivine sauvomha GES:oid kaikel pidusel. Om jo saudud 40 GES:ad Kongon basseinas.

Laivoidenlikund tegese röunatud kos'kil keskustoil. Valdmerilaivad voidas ujuda jogedme Livingstonan vezilanktendoihesai.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta