Genui (ital.: Genova [ˈdʒɛːnova], ligur.: Zena [ˈzeːna], latin.: Genua / Ianua, angl.: Genoa [ˈdʒɛnoʊə], franc.: Gênes) om Italijan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Genujan provincijan da Ligurii-agjan administrativižeks keskuseks. Italijan kaikiš järedamb meriport radab lidnas (51,3 mln tonnoid jüguid vl 2012).

Genui
Genova (ital.)
Zena (ligur.)
Genua / Ianua (latin.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Italii
Eläjiden lugu (2018) 580,097 ristitud
Pind 240,29 km²
Genui Genova (ital.) Zena (ligur.) Genua / Ianua (latin.)
Pämez' Marko Bučči
(kezaku 2017—,
Marco Bucci)
Telefonkod +39−010
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan transportkart ezilidnoidenke (2011)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud 6.-5. voz'sadal edel meiden erad. Lähevenui laht oli kävutamas edel sidä jo hätken aigan.

11. voz'sadaspäi i vhesai 1797 Genui oli Genujan Tazovaldkundan pälidnaks. Vhesai 1380 äjad Keskmeren i Mustmeren portad da territorijad oliba necen tazovaldkundan ohjastusen al.

Lugedas Genujad Hristofor Kolumban kodilidnaks.

Genui šingotase järedal meriportal, erazvuiččel laivansauvomižel (jahtad, kruizlaivad, sodalaivad), elektrotehnižel tegimištol, kivivoin ümbriradmižel, aerokosmižel sarakol, sömtegimištol sijaližel torhudel (vin, olivanvoi). Lidnaglomeracijan kogosüdäiprodukt oli US$30,1 mlrd ekvivalentas vl 2011. Vll 1950−1980 raudan metallurgii oli šingotadud.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Italijan lodehes. Se vedase 30 kilometrad pidust' Ligurižen meren randištod, om röunatud Apenninil pohjoižespäi, seižub 20 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Kaikuččen rajonan klimat om erazvuitte lidnan sijadusen tagut mererandan i korktoiden mägiden keskes ülemb mi tuha metrad ü.m.t. kortte. Klimat om subtropine Keskmeren mererandal, tulleikaz päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +16,6 C°, kezakun-sügüz'kun +21,8..+25,1 C°, tal'vkun-uhokun +9,1..+10,1 C°. Ekstremumad oma −8,5 C° (viluku) i +38,3 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +7,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +22,5 C° (uhoku). Paneb sadegid 1040 mm vodes, enamba redukus (150 mm) i kül'mkus (200 mm), vähemba heinkus (26 mm).

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan administrativižed ümbrikod (2007)

Genujan kommun jagase ühesaks nimitadud administrativižeks ümbrikoks (ital.: municipi).

Edeline lidnan pämez' (mer, ital.: sindaco di Genova) om Marko Doria (Marco Doria, semendku 2012 — kezaku 2017).

Eläjad

vajehta

Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 608 493 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 816 872 eläjad vl 1971. Se poleneb madalan sündutandmäran tagut. Läz 1,5 mln ristituid elädas lidnan aglomeracijas (2011).

Znamasine üläopendusen aluzkund om Genujan universitet[1] (Università di Genova, UniGe, 31,8 tuh. üläopenikoid 2021/22 openduzvodel), sen aluz om pandud vl 1481. Universitet kogoneb vides školaspäi, kaik 23 departamentad alištudas niile.

Transport

vajehta

Avtobusad, trolleibusad, funikulörad da liftad (kümne) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kebn metro radab lidnas vspäi 1990, siš üks'jäine jono om 7,1 km pitte, vspäi 2012 om kahesa stancijad. Avtobusoiden, trolleibusoiden i metropolitenan ohjanduzkompanii om AMT (Azienda Mobilità e Trasporti S.p.A.). Genui om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad i viž čuradust. Passažirine meriport vasttab ehtatimid i kruizlaivoid (3,2 mln passažiroid vl 2007).

Rahvahidenkeskeine civiline Genui-lendimport Hristofor Kolumban nimed[2] (GOA / LIMJ, 1,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase kümnes kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan erasihe-se maihe, mugažo Italijadme.

Galerei

vajehta
 
Lidnan ühthine nägu vl 2009

Homaičendad

vajehta
  1. Genujan universitetan sait (unige.it). (ital.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Genui-lendimportan sait (airport.genova.it). (ital.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta