Stökol om substancii i üks' kaikiš amuižembišpäi material. Oleleb ratud i londuseline.

Poleks täuttud stokan stöklaspäi
Stöklan sekundarižen ümbriradmižen kod

Ristit kävutab radmižes avaros stöklan toižendoiden ičendoiden erazvuiččendan tagut. Kaikiš enamba ottud torhuz stöklan sulandan täht om avaros levitadud kvarclete (SiO2).

Stöklan struktur om amorfine, izotropine material. Tehmižen lämuz vajehtase +300..+2500 C° röunoiš, järgeližen silikatstöklan +425..+600 C°, rippub mülündaspäi (hapandused, ftoridad, fosfatad)[1]. Irguz pal'hale sil'male ei ole ühthine kaikiden toižendoiden täht, no om paksumba kaiked praktižen sättundan tagut. Ninevuz oleleb 2,2..7,5 g/sm³: järgeližen silikatstöklan 2,2 g/sm³, jüžmakoidenke metalloidenke enamba äjan. Räbed material, eskai kalindan jäl'ghe. Lämuden hüvä izolätor.

Tehtas pertiden i likkuimiden iknoid, vitražid, keitimpolen i himijan astjoid, pakuitest (oz., stökolbutulk), linzoid da zerkloid, optišt da tošt stökolkuidud, stökolkanghid, stökolemalid, specialižid stöklid (termo-, foto- i elektrohromine, seižui himižikš, smartstökol, vahtstökol). Kävutadas radioaktivižiden jändusiden mahapanendan tehnologijas.

Homaičendad

vajehta
  1. Šul'c M. M., Mazurin O. V. Современное представление о строении стёкол и их свойствах (Stöklan sauvondan da ičendoiden nügüd'aigaine el'genduz). — L.: Nauka, 1988. — 197 lp. (ven.) ISBN 5-02-024564-X.


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.