Baikal

Baikal vai Baikaljärv (ven.: Байкал, burät.: Байгал далай) om reskveden süvä järv. Sijadase Venäman azijalaižes palas, Sibirin päivnouzmpoles.

Baikalan fotokuva Man kaimdajaspäi vn 2001 redukus

Kaikiš suremb langenii jogi om Seleng. Üks'jäine jogi lähteb järvespäi, se om Angar.

Ühthižed andmused

• Pind — 31 722 km² (sarita)
• Vedenmülü — 23 615 km³
• Randanpird — 2000 km
• Korktuz valdmeren tazopindan päl — 456..457 m (reguliruiše padoseinil Angar-jogel)
• Kaikiš enamb süvüz — 1642 m (1147 m alemb mi Mail'man valdmeren tazopind)
• Keskmäine süvüz — 744 m
• Basseinan pind — 571 000 km²
• Solakahuz — 0,120 ‰.

Järven piduz om 636 km, leveduz vajehtase 24..79 km röunoiš.

Baikal om kaikiš süvemb järv mail'mas. Siš om 27 sart, kaikiš suremb niišpäi om Ol'hon.

Nene lidnad seištas järven randal: Severobaikal'sk i Babuškin (Burätijan Tazovaldkund), Baikal'sk i Slüdänk (Irkutskan agj).

Geologii

Baikal om kaikiš vanhemb järv Mail'mas, sen igä om 25 mln vozid. Se venub riftzonas.

Järv om ümbärtud mägisel'gil i sambnuzil vulkanoil. Päivlaskmaine randišt om kall'oikaz, päivnouzmaine randišt om vezo.

Madal vezi om pidust' kaiked randištod, vedenalaižed pautked mugažo. Baikalan koume katl'ust oma Suvine, Keskmäine i Pohjoine, ned oma erigoittud kahtel mägisel'gal: Akademine (ven.: Академический) i Selengine (ven. Селенгинский). Pohjan sagedmaiden sanktuz sase kudehesai tuhad metrid gravimetrižen kartištamižen mödhe, se znamoičeb, miše upotadud järves mägisel'giden todesine korktuz om enamba mi seičeme tuhad metrid.

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.