Liha om živatoiden kudeh, kudambad kävutadas kuti söm. Voib olda lunke vai ei.

Lihan erazvuiččed toižendad

Lihan mülündRedigeeri

Produktan mülünd: vezi (73..77%), vauktušed (18..21%), razvad (1..3%), ekstraktivižed substancijad (2,6-3,2%), mineraližed substancijad (0,8..1,0%). Lihan mülünd erištase živatan erikon mödhe.

Živatoiden lihan vauktušed mülütadas nenid vajehtamatomid aminomuiktusid: fenilalanin, izoleicin, leicin, lizin, metionin, treonin, triptofan, valin. Poliküllästamatomad razvmuiktused oma lihas vaiše. Ekstraktivižed substancijad paremboittas sömän magud, ližatas litud i lujetas sömänsulatusen rauguiden radod.

Lihan tehmineRedigeeri

Lihan tobj pala tegese lihasuguiden maižanduseližen kabjživatišton da lindun kazvatandal i rikondal. Mecživatoiden i reptilijoiden liha om harv, no ottase sömäks mugažo. Rahvahad kävutadas lihad ičeze veron i živatoiden olendan olmas mödhe.

Kolbasan da lihan massine tehmine zavodihe valdkundaližiden sodavägiden šingotesenke. Torhan lihan kaičendan strok honuzlämudel om lühüd, ka pidadas vilus i ümbriratas sidä erazvuiččil mahtusil: ahavoičend, räkištand, keitand, konservuind.

Lihan vozne tehmine ühtele hengele om 33,2 kg, valdkundad-liderad da päeksportörad oma Evropan mad, Avstralii, Uz' Zelandii. Mail'man tehmine om 53..54 mln tonnoid vodes. Kazvatadud lihan toižendoiden struktur: sigaliha — 39,1 %, linduiden liha — 29,3 %, lehmänliha — 25,0 %, lambazliha — 4,8 %, toine liha — 1,8 %.

HomaičendadRedigeeri


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.