Džidd (vai Džiddah, arab.: جدة‎ Džidda) om lidn Saudan Arabijan päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, znamasine meriport da ižandusen keskuz. Mekkan agjan kaikiš suremb lidn.

Džidd
جدة‎ (Džidda)
Valdkund Saudan Arabii
Eläjiden lugu (2014) 3,976,000 ristitud
Pind 1,600 km²
Džidd جدة‎ (Džidda)
Pämez' Saleh Al'-Turki
(heinku 2018—)
Telefonkod +966−12
Aigvö UTC+3


Džiddan avtoted vl 2009 (OpenStreetMap.org)

Džidd-nimituz om araban sanha pojav, mitte znamoičeb «bab», i Evan kaum om lidnan ühteks mel'heižtahoišpäi.

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadan EME lopus tulijoil Jemenaspäi. Se oli peneks kalanpüdajiden portaks voz'sadoiš sihesai, kuni vl 647 islamine Usman ibn Affan-halif kändi portad hadžan pühämatknikoiden tulendan päpunktaks. Sil aigalpäi Džidd tegihe päportaks i torguindan keskuseks Rusttan meren randoil. Joga uz' anastai kaiči lidnad murendusespäi i sai ližad torguindaspäi Päivnouzmman valdkundoidenke (Indii, Kitai).

Džidd šingotase banksistemal, kivivoin ümbriradmižel i kivivoihimijal, religiiturizmal i torguindal, sauvondal, korktoiden tehnologijoiden sferal (biotehnologijad, elektronik, programiruind). Järed logistine keskuz meriportan i lendimportan, avto- da raudtesol'men alusel.

Geografijan andmused

vajehta

Džidd sijadase Rusttan meren randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om räk letetazangišton. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +32,7 C°, vilukun kesklämuz om +24,5 C°. Paneb sadegid 61 mm vodes, tobjimalaz kül'mkus-vilukus. Minimaline fiksiruidud lämuz om +9,8 C°. Sur'veded oleldas paksus, jäl'gmäižed oliba vll 2009, 2011 i 2015.

Džidd jagase 137 rajonaks.

Eläjad

vajehta

Vl 2007 eläjiden lugu oli 3,4 mln ristituid. Läz 5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2009), heišpäi nell' ühesaspäi oma valdkundan rahvahanikad. Vaiše islamanuskojile sab ozutada ičeze uskondan, toižiden religijoiden uskojile ei sa kantta simvolid, oigeta veroid, pidada religiozižid kirjoid.

Homaičendad

vajehta


Irdkosketused

vajehta