Mekk
Mekk (arab.: مكة, Makka [ˈmæk.kæ], mugažo مكة المكرّمة Makka-al-Mukarrama — «Ülev Mekk», Bakka om amuine nimi) om Saudan Arabijan lidn-millioner, ühtennimižen agjan pälidn. Se om koumanz' surtte Saudan Arabijan lidn. Läz 2 mln elädas lidnan aglomeracijas kaikenaigašti 1200 km² pindal.
Valdkund | Saudan Arabii |
Eläjiden lugu (2010) | 1,675,368 ristitud |
Pind | 760 km² |
Pämez' | Usama Al' Bar |
Telefonkod | +966−12 |
Aigvö | UTC+3 |
Lidn om Saudan Arabijan da kaiken islaman mail'man uskojiden päkeskuz.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 1 675 386 ristitud. Lidnan pind — 760 km².
Istorii vajehta
Mekkan sijaduz — Kaaban olendsija — oli arabialaižiden kumardelendan sijaks paganusen aigan völ.
Vl 630 islamanuskojad Muhammed-endustajanke ezinenas tuliba lidnha. Lidn alištui torata, kaik sen eläjad kändihe islamha.
Nügüd'aigan kaikuččel vodel läz 15 millionad islamanuskojid tuldas lidnha kaikes mail'maspäi hadžan säden (araban kelespäi «matk pühäsijile»). Heiden matkan lopindsija om Masdžid Al' Haram (araban kelespäi «Kel'dpühäpert'») — kaikiš suremb islaman pühäpert' mail'mas. Amussai i valdkundan Konstitucijan mödhe, tulend lidnha sab vaiše islamanuskojile.[1]
Geografijan andmused vajehta
Mekk sijadase läz 80 kilometrad Rusttan meren randištolpäi päivnouzmpolehe, mägidenkeskeižes alangos, suvipäivlaskmha Rijad-pälidnaspäi. Lidnan keskmäine korktuz om 227 metrad ülemb meren tazopindad.
Klimat om letetazangišton tropine, lujas kuiv. Keskmäine lämuz om +24 C° vilukus da +36 C° heinkus. Paneb sadegid 110 mm vodes.
Tobmuz vajehta
Saudan Arabijan ohjastuz paneb lidnan pämest (arab.: Al-Amin) radsijha. Mekkan municipaližen nevondkundan ühtnijad oma lidnan pämez' da völ 14 valitud sijidme mest.
Transport vajehta
Vspäi 2010 metron üks'jäine manpäline jono radab lidnas (18,5 km pitte, 9 stancijanke).
Vaiše pen' Päivlaskmaine aeroport om Mekkas, se ei ota surid lendimid. Abdulaziz-kunigahan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine lendimport (JED) sijadase susedližes Džidd-lidnas, 100 kilometrad päivlaskmpolehe Mekkan keskusespäi. Hadžan sädajad kävutadas sidä.
Sebruzlidnad vajehta
Homaičendad vajehta
- ↑ Peters, Francis E. The Hajj: The Muslim Pilgrimage to Mecca and the Holy Places. Princeton University Press, 1994. — Lp. 206. ISBN 0-691-02619-X. (angl.)