Kasimov (ven.: Каси́мов) om Venäman lidn da lidnümbrik Räzanin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Kasimovan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.

Kasimov
Касимов
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2019-01-01) 29,700 ristitud
Pind 31,6 km²
Kasimov Касимов
Pämez' Galina Abramova
(reduku 2017—)
Telefonkod +7−49 131-xx-xxx
Avtokod 62
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1152 kuti Meščoran lidneihut-röunlidnuz (ven.: Городец Мещёрский) vähän mödvedhe nügüdläižes Kasimovaspäi. Se voz' lugese lidnan alusenpanendan oficialižeks. Vl 1376 polttihe lidnad täuzin mongolalaižiden londan aigan, no pigai uz' eländpunkt oli saudud Uz' Alahaine lidn-nimitusenke (ven. Новый Низовой Город) vhesai 1471.

Lidn oli Kasimovan hankundan (tot.: Касыйм ханлыгы / Qasím xanlığı) keskuseks vll 1452−1681, om pandud nügüd'aigaižhe sijha Šah-Ali-hanan-totarlaižen ohjastusen aigan, se oli 16. voz'sadan keskes. Kasimov (tot.: Ханкирмән, Касыйм) sijazihe hankundan pohjoižes. Hankund i lidn oma nimitadud ezmäižen Kasim-hanan mödhe (ohjasti vll 1452−1469), ned oliba alastunuded Moskvan ruhtinazkundan tobmudele. Kätihe makundan keskuzlidnaks vl 1773. Severz'-se istorižid erižpertid om kaičenus lidnas.

Kasimov šingotase kalližarvoižiden metalloiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (meckombinat, savičtegim, keramikan edheotand), medicinižladimiden tegimel (sterilizatorad), sömtegimištol (leibtegim, konditerine fabrik, maidon edheotand) i turizmal (samvaroiden i kelloiden muzejad), mugažo omblendfabrik i verkoiden fabrik ratas lidnas. Jogiport om olmas turistlaivoiden täht.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Okan hural randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Räzanihesai om 111 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 165 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Sasovo (raudtestancii) 74 km suvipäivnouzmha orhal vai 96 km avtotedme, Spas-Klepiki 81 km päivlaskmha orhal vai 88 km avtotedme, i Viks (Alalidnan agj) 65 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 88 km avtotedme.

Sijaližiden avtoteiden sol'm. Lähembaine Kasimov-raudtestancii radab vspäi 1964 penes Kasimov-žilos 7 km suvhe lidnan keskusespäi vai ani suvipäivlaskmha lidnaspäi. Se om 68-kilometrižen üks'raižuižen sarakon lopstancii Ušinskii-stancijaspäi «Räzan' — Saransk»-keskustal, radab passažiroiden i jüguiden täht, znamasine socialižikš.

Kasimov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 31,6 km².

Eläjad vajehta

Vl 1897 lidnan ristitišt oli 13 547 eläjad, vl 1939 — 22 198 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 491 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1989−2001 (37 900 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesenjan päjumalanpert', seičeme jumalanpertid i časoun'[1] oma olmas lidnas, Kazanin naižjumalankodi eile rados. Islaman pühäpert' udessündutase.

Rahvahad (2010): venälaižed — 97,0%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,0%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kasimovan vezitransportan tehnikum[2] i Kasimovan kivivoigazan kolledž[3], mugažo Räzanin pedagogižen kolledžan filial.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Kasimovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kasimovan vezitransportan tehnikuman sait (ktvt.info). (ven.)
  3. Kasimovan kivivoigazan kolledžan sait (kngk.info). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Räzanin agjan lidnad
Kasimov | Korablino | Mihailov | Novomičurinsk | Ribnoje | Räzan' | Räzanin Spassk | Räžsk | Sasovo | Skopin | Spas-Klepiki | Šack