Šahmatad

Šahmatad (pers.: شاه مات šah mat-sanoišpäi «šah koli») oma logine laudanvänd. Se om sätud amuižes Indijas i om sodatoran sheman pojav.

Ümbrikirjutand

Kaks' vändajad ühtnedas vändho. Ku abutajad oma vändajil, ka se partii nimitase konsul'tativižeks.

Šahmatlaud om 64 stajanke, ned oma mujutadud diagonalidme («šahmatjärgenduses») kahtel mujul paksumba kaiked. Figuroil da stajil om kaks' mujud — vauged da must. Kaik om kuz'toštkümne figurad joga vändajal eziauguižešti, figuroiden kuz' toižendad: kahesa saldatad, kaksin lidnused, oficerad da hebod, üksin kunigaznaine i kunigaz. Kaik figurad pandas laudha kahteks rivikš molembiš polišpäi edel vändon zavodindad. Vänd vedase aigaks tobjimalaz märitud ohjandimiden mödhe, meletandan aig om röunatud.

Vändon augotiž nimitase debütaks. Vägestadud («södud») figur čuradase laudaspäi. Vändon lop om endšpil'. Vändajad voidas valita tazolugud (pol'punktad kaikuččele), ku figuroiden pozicii läheneb patannoks. Vägestuz om matan panend vai todištadud vei sille pozicii laudal, konz jäl'geline kävu linniži kunigahan «sönd». Vägestai sab üht punktad. Šahmatturnir kahten kesken jätktase kaks'punktižhe keskusthasai.

Znamoičend

Šahmatad oma vänd täudenke informacijanke, statjaližusen valatoitandata. Matematik tedoidab vändon statjoid. Om todištadud, miše šahmatoiden vägestusen vai tazolugun strategii om olmas, no se ei ole löutud tähäsai. Nece laudanvänd om sportansugu, mail'man šahmatčempionan jogavozne arv andase vspäi 1886. Rahvahidenkeskeine šahmatfederacii (FIDE) radab vspäi 1924, sen alusenpanendan voz'päiv oigendase 20. päiväl heinkud kut Rahvahidenkeskeine šahmatoiden päiv vspäi 1966 UNESCO:n taričendan mödhe.

Vänd šahmatoihe šingotab nenid mahtoid: taktik, strategii, kombinacine nägemine, nägemižen mušt.

Kacu mugažo

Homaičendad

Šahmatad Vikiaitas