Surabai (indonez.: Surabaya [surəˈbaja]) om Indonezijan lidn da port Jav-saren päivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, Päivnouzmaine Jav-agjan administrativine keskuz.

Surabai
Surabaya
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Indonezii
Eläjiden lugu (2015) 3,457,409 ristitud
Pind 350,56 km²
Surabai Surabaya
Pämez' Tri Rismaharini
(reduku 2010—)
Telefonkod +62−31
Aigvö UTC+7

Istorii

vajehta

Eländpunktan alusenpanendan dat lugese vn 1293 31. päiv semendkud — «Madžapahit»-aigkirjan mödhe, arni sil päiväl sijaližed sodaväged otiba vägestust mongoližen Hubilai-hanan anastajiden päl. Vastustajad nimitasoiš sijaližel paginal «sura» (akul, anastajad merelpäi) i «baja» (krokodil, kaičijad), muga nimitaškanzihe lidnad-ki, kuvazihe toračuid lidnanznamal.

Alamaiden kolonialižen administracijan aigan (1743−1942) lidnan da portan znamoičend ližadui kaiken, alamalaižed sauvoiba sodameribazan 20. voz'sadan augotišes.

Surabai šingotase mašiništonsauvomižen, tekstiližen, kivivoinümbriradajan i himižen sarakoiden edheotandoil. Üläopendusen 25 aluzkundad oma olmas lidnas, sidä kesken valdkundan sodameriakademii.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Mas-jogensun i Javan meren Maduran sal'men randal, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Suramadu-sild om saudud sal'mes päliči vodele 2009, se om läz 5,5 km pitte.

Klimat om ekvatorialine, tropine kaks'sezonine. Kun keskmäine lämuz vajehtase +27,6..+29,2 C° röunoiš vodes läbi. Ekstremumad oma +14,4 C° (heinku) i +35,6 C° (reduku-tal'vku). Paneb sadegid 1035 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (160..183 mm kus), kuiv sezon oleskeleb heinkus-sügüz'kus (8..16 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 55..60 % röunoiš kezakus-kül'mkus, 63..69 % tal'vkus-semendkus. Meriveden lämuz kuidme om +27,8..+30,2 C°.

Eläjad

vajehta

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 3 114 700 ristitud. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe enamba 9,1 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas 5 925 km² pindal, vl 2015 — 13,1 mln eläjid, sen nimi-lühenduz om Gerbangkertosusila.

Lidnan eläjiden keskes ühesa kümnendest oma islamanuskojad, läz kümnendest — hristanuskojad, i pol'tošt procentad buddizman polenpidajid.

Irdkosketused

vajehta