Rusked flag — socialistižiden revolücijoiden simvol

Socializm (latinan kelen socialis-sanaspäi «kundaline») om üks' ideologijoišpäi, ekonomižiden i socialižiden sistemiden rivi, niihe sidodud politižed teorijad i likundad. Socialistižed sistemad harakteruzuidas nenil tundusil: ižandusen, tehmižen abutusiden i varoiden jagamižen valdkundaline i/vai kundaline kontrol'.

Puhthiden socialistižiden sistemiden torgusetomad i torguzformad oma olmas. NSTÜ:n socializman form oli socialistine oligopolii, Kitain form — socializm kitajan specifikanke. Torgusetoi socializm sädab torgusen tehmižen faktoroiden i rahoiden naturališt vajehtust lugustusiden alusel, muga ümbärdab kapitalizman värid effektoid i šingotase teravas. Torguzsocializm kaičeb arvoidenformiruindad, torgusen faktoroid, erasti kundaližiden edheotandoiden ližan süd i tehmižen abutusiden jagamižen motivacijad; kaikuččen edheotandan puhtaz liža kontroliruiše sen radvägel vai kogodase kundan täht socialižeks dividendaks.

Socialistižed idejad mainitasoiš amuižgrekižen Platon-filosofan töiš, oliba levitadud Afiniš 4. voz'sadal EME. Tomas Mor (1478−1535) i Tommazo Kampanella (1568−1639) oliba ezmäižikš kommunistoikš-utopistoikš. Ezmäine buržuazine revolücii sünduti socializman projektoiden filosofid 19. voz'sadan augotišes: Sen-Simon, Furje, Ouen. Saksanman Marks- i Engel's-filosofad ühtenzoitiba kommunizman i socializman meletusid ezmäižen kerdan, edel niiden polenpidajad oliba vihanikoikš. Segoitadud ižanduz om levitadud mail'mas nügüd', otab parahimad kapitalizmas i socializmaspäi, sen politine aluz om social-demokratižed partijad i profühtnendad; mülütab valdkundan znamasižid tehmižpidegid reguliruindan i sal'hiden toštmižjagamižen täht.

HomaičendadRedaktiruida


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.