Avaita pämenü
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Avstralii (angl.: Australia) om üks'jäine valdkund ühtennimižel kontinental. Täuz' oficialine nimi om Avstralijan Ühtištuz (angl.: Commonwealth of Australia [ˈkɒm.ənˌwɛlθ əv əˈstreɪljə]). Pälidn om Kanberr.

Avstralijan Ühtištuz
Commonwealth of Australia
 Flag
Flag of Australia.svg
 Valdkundznam
Coat of Arms of Australia.svg
Pälidn Kanberr
Eläjiden lugu (2014) 22 507 617[1] ristitud
Pind 7 692 024 km²
Avstralijan Ühtištuz Commonwealth of Australia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Malkol'm Ternbull
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt avstralijan dollar (AUD)
Internet-domen .au
Telefonkod +61
Aigvö tal'vel UTC+8..+10:30,
kezal UTC+8..+11:30

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vs 1901 vilukun 1. päiväspäi Avstralii kändihe Suren Britanijan dominionaks da zavodi ičeze formiruind valdkundaks.

Vn 1986 3. päiväl keväz'kud Avstralii sai täut ripmatomut Sures Britanijaspäi, sen parlamentan käskusišpäi.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Avstralijan reljefan kart.

Avstralii-valdkund sijadase ühtennimižel kontinental, Indižen da Tünen valdmeriden keskes. Valdkundan pind om 7,692,024 km² (kudenz' sija mail'mas). Valdkundröunoid madme eile. Randanpird 25,760 km. Indonezii, Päivnouzmaine Timor da Papua — Uz' Gvinei sijadasoiš pohjoižpoles, Solomonan Sared, Vanuatu da Uz' Kaledonii oma pohjoižpäivnouzmpoles, Uz' Zelandii — suvipäivnouzmpoles.

Sur' Zaborkrif vedase pidust' kontinentan pohjoižpäivnouzmašt randad. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mouson-vulkan (2745 m) Herd-sarel läz Antarktidad. Kaikiš korktemb kontinentaline čokkoim om Koscüško-mägi (2228 m). Kaikiš pidembad joged oma Murrei (Marri) sen Darling-ližajogenke. Umbištadud solakaz Eri-järv (Kati Tand) täudes olendas om kaikiš suremb Avstralijas, 9500 nellikkilometrhasai pindanke.

Klimatižed vöd vajehtadas ekvatorialižespäi pohjoižes venho suvipäivnouzmas.

Londuseližed pävarad oma kivihil', kivivoi, londuseline gaz, kaikenvuiččed metallad (raudkivend, boksitad, vas'k, kuld, hobed, tin, hahktin, cink, marganc, harvad mametallad, uran); toižed varad — diamantad, letked.

TobmuzRedaktiruida

 
Avstralijan parlamentan pert' Kanberras.

Ohjandusen form om federativine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine. Kunigaznaine paneb ičeze ezitajad, jenaral-gubernatorad, radsijha, Avstralijan päministran nevondan mödhe. Jenaral-gubernator om armijan päkäsknik, hän paneb aigad valičemha päministrad. Parlamentan alakodin enambusen lider tegese päministraks päazjas. Vaiše alakodin ühtnijad tehtas ministrikš. Nügüdläine päministr om Malkol'm Ternbull.

Parlament (angl.: The Commonwealth Parliament) om kaks'kodine. Kunigaznaine om parlamentan ühtnijaks mugažo. Üläkodi om Senat (angl.: Senate), kaik rahvaz valičeb sen 76 ühtnijoid kudeks vodeks. Senatan pol' udištase koumes vodes päliči. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl.: House of Representatives) 150 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid koumevoččen valdatusiden strokunke.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 7. päiväl sügüz'kud, valitihe alakodin ühtnijoid da Senatan pol't.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Avstralijan administrativiž-territorialine jagand.

Avstralii jagase 6 štatha da 2 kontinentaližhe territorijha, lugemata penid sar'hižid territorijoid.

Päivlaskmaine AvstraliiPohjoine territoriiSuviavstraliiKvinslendViktoriiUz' Suviuel'sTasmanii 
Flag Nimi Adm. ühtnikan tip Pälidn Ristitišt
(2010)
Pind (km²)
1   Avstralijan pälidnan territorii Territorii Kanberr 363 800 2 358
2   Viktorii Štat Mel'burn 5 605 600 227 416
3   Päivlaskmaine Avstralii Štat Pert 2 331 500 2 529 875
4   Kvinslend Štat Brisben 4 561 700 1 730 648
5   Uz' Suviuel's Štat Sidnei 7 287 600 800 642
6   Pohjoine territorii Territorii Darvin 229 200 1 349 129
7   Tasmanii Štat Hobart 510 200 68 401
8   Suviavstralii Štat Adelaid 1 654 200 983 482
Kaiked 22 543 800 7 691 951

EläjadRedaktiruida

Avstralijas elädas avstralijalaižed.

Lidnad-millionerad (vl 2012, surembaspäi penembha): Sidnei, Mel'burn, Brisben, Pert, Adelaid. Valdkundan ristitišton kaks' koumandest eläb neniš valdmererandaližiš lidnoiš.

Vl 2012 eläjiden lugu oli 22 934 849 ristitud.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2012 Avstralijan päeksport oli raudkivend (22%), kivihil' (18%), kuld (8%), londuseline gaz (6%), kivivoi (5%); toine eksport — söndtavarad (läz 4%), nižu (3%), cinkan da hahktinan kivendod (2%), vill (1%), puvill (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida