Kampal (angl. i suah.: Kampala, anglijan virkand: [kæmˈpɑːlə] vai [kɑːmˈpɑːlə]) om Ugandan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Ugandan Keskagjan pälidn mugažo, ičeksaz — üks' 112 ümbrikospäi (Kampal-ümbrik).

Kampal
Kampala (angl. i suahili)
Valdkund Ugand
Eläjiden lugu (2019) 1,680,600 ristitud
Pind 189 km²
Kampal Kampala (angl. i suahili)
Pämez' Erias Lukvago
(viluku 2011—,
Erias Lukwago)
Telefonkod +256-(0)41
Aigvö UTC+3


Lidnan kart (2011)

Lidn om valdkundan politikan, ižandusen da opendusen päkeskuz.

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1890 Suren Britanijan F. Lugard-kolonistal mectuztahon sijas.

Vl 1906 Kampal kändihe lidnaks, sid' lidn šingotihe Bugand-kunigahusen pälidnaks. Vspäi 1962 Kampal om Ugandan pälidnaks sen ripmatomuden sandan jäl'ghe.

Kampal om valdkundan bankkeskuseks, šingotase sömtegimištol, metallan ümbriradmižen edheotandoil, traktoriden i meblin pästandal. Ugandan söndtavaroiden eksport mäneb pälidnan kal't (kofe, čai, puvill, tabak, sahar).

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase läz Viktorii-järven pohjošt randištod, 1200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kampalan avanport om Port Bell kümne kilometrad suvhe lidnaspäi. Lidnan pind om 189 km², niišpäi 176 km² om kuivma, vezi otab 13 nellikkilometrad.

Klimat om subekvatorialine pehmed vihmmecoiden pil'vekaz. Kun päiväline keskmäine lämuz om +22,0..+23,7 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +12 C° (viluku, kezaku-eloku, tal'vku) i +36 C° (uhoku). Paneb sadegid 1264 mm vodes, enamba sulakus (169 mm) i redukus-kül'mkus (138..149 mm kus), om kaks' kuivahkod sezonad: viluku-uhoku (131 mm) da kezaku-heinku (132 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..73 % röunoiš redukus-keväz'kus, 76..80 % sulakus-sügüz'kus.

 
Kampalan ümbrikon sijaduz valdkundas (2005)

Eläjad vajehta

Vl 1991 pälidnan eläjiden lugu oli 774 241 ristitud. Vodele 2002 lidnan ristitišt ületi millionad i oli 1 189 142 eläjad. Vn 2014 Ugandan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 516 210 ristitud[1], läz 2 mln ristituid elihe ezilidnoidenke. Vl 2019 kaik 6 709 900 ristitud elihe ezilidnoidenke 8 451,9 km² pindal, valdkundan kudendez. Kaikiš suremb lidnan i sen aglomeracijan ristitišt om nügüd'.

Znamasine üläopendusen aluzkund om valdkundaline Makerere-universitet[2] (35 tuh. üläopenikoid vl 2018). Sen aluz om pandud vl 1922 kut tehnine kolledž. Om erižeks universitetaks vspäi 1970, kogoneb ühesas kolledžaspäi i ühtes biznesškolaspäi. Om toižid-ki üläopendusen aluzkundoid lidnas, ned oma privatižed päpaloin.

Transport vajehta

Avtobusad, maršruttaksid, taksid i motociklad-taksid («boda-bod:ad») oma kundaližeks transportaks lidnaglomeracijas. Kampal ühtenzoitase raudtel Kenijan Nairobi-pälidnanke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Entebbe-lendimport (EBB / HUEN, 1,8 mln passažiroid vl 2018) radab vspäi 1927, sijadase 41 km suvipäivlaskmha avtotedme Kampalan rahaazjoiden keskusespäi Entebbe-lidnas (oli britanižen kolonialižen administracijan pälidnaks). Sišpäi da sihe tehtas reisid Afrikan, Päivlaskmaižen Evropan da Päivlaskmaižen Azijan verhiže maihe.

Homaičendad vajehta

  1. Table 2.5.3. Population of the 20 Largest Urban Centres, 1991-2014 // National Population and Housing Census 2014. Provisional results (Valdkundan ristitišt i kodiden rahvahanlugemine-2014). — Ugandan Statistikan büron sait (ubos.org). — Lp. 19. (angl.)
  2. Makerere-universitetan sait (mak.ac.ug). (angl.)

Irdkosketused vajehta


Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk