Avaita pämenü

Iran (pers.: ایران Iran), täuz' oficialine nimituz — Iranan Islamine Tazovaldkund (pers.: جمهوری اسلامی ایران‎ Džomhurijo Eslamijo Iran), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas. Edel 1935 vot sen toine nimituz oli Persii mugažo. Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Tehran.

Iranan Islamine Tazovaldkund
جمهوری اسلامی ایران‎
(Džomhurijo Eslamijo Iran)
 Flag
Flag of Iran.svg
 Valdkundznam
Emblem of Iran.svg
Pälidn Tehran
Eläjiden lugu (2018) 83 024 745[1] ristitud
Pind 1 648 195 km²
Iranan Islamine Tazovaldkund جمهوری اسلامی ایران‎ (Džomhurijo Eslamijo Iran)
Kel' farsi (persijan)
Valdkundan pämez' Ali Hamenei
Päministr eile olmas
Religii islam
Valüt iranan rial (IRR)
Internet-domen .ir, ایران.
Telefonkod +98
Aigvö tal'vel UTC+3:30,
kezal UTC+4:30

IstoriiRedaktiruida

Vs 1979 sulakun 1. päiväspäi Iran om olmas tazovaldkundaks.

Vn 1979 24. päiväl redukud nügüdläine Konstitucii[2] (pers.: قانون اساسی Kânun-e asâsi) tuli väghe, se om olmas vn 1989 vajehtusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Iranan topografine kart.

Iran om mavaldkundröunoiš Afganistananke (röunan piduz om 921 km) da Pakistananke (959 km) päivnouzmas, Irakanke päivlaskmas (1599 km), Turkanmanke (534 km) da Armenijanke (44 km) dai Azerbaidžananke (689 km) lodehes, Turkmenistananke pohjoižes (1148 km). Ühthine röunoiden piduz — 5894 km. Iranan pohjoižed randad lainištab Kaspijan meri (randanpird om 740 km), suvižed randad — Indižen valdmeren Arabijan meren Persijan da Omanan lahted (1700 km). Ühthine randanpird om 2440 km pitte.

Iran om mägikaz ma, sen tagut klimat om kuiv tobjimalaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om sambnuden Demavend (Damavand)-vulkananpä (5604 m). Kaikiš madalamb om Kaspijan meren pind — −28 metrad (valdmeren pindan alemba).

Kaikiš suremb järv om solav Urmii (5200..6000 km², 16 m süvütte) valdkundan lodehes. Om vähän jogid.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, hrom, cink, marganc), rik.

Politine sistemRedaktiruida

Ohjandusen form om unitarine teokratine (islamine) prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om Ülembaine ohjandai (Ali Hamenei). Tedajiden Nevondkund (pers.: مجلس خبرگان Madžlis-e hebregan) om eriline islamine organ 88 mudžtahidaspäi, se valičeb Ülembašt ohjandajad, kaik rahvaz valičeb Nevondkundan ühtnijoid kahesaks vodeks. Organ keradase kahteks päiväks vai sen hätkemba kerdan pol'vodes vai sen paksumba.

Prezident (pers.: رییس‌جمهور ایران Rajis Džomhur-e Irān) om kahtendel sijal valdkundas, hän om radonoigendajan tobmuden pä. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Ezmäine varaprezident, üks'toštkümne muite varaprezidentad da 18 ministrad oma hänele abuhu ohjastuseks. Prezident paneb ministrišton ühtnijoid radnikusile parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe.

Parlament om üks'kodine Islamine Konsul'tativine Suim (pers.: مجلس شورای اسلام Medžlis-e šura-je islami). Kaik rahvaz valičeb sen 290 ühtnijoid nelläks vodeks.

Nügüdläine prezident om Hasan Ruhani vs 2013 elokun 3. päiväspäi, valitihe händast kahten kerdan vn 2017 19. päiväl semendkud, sai 57,13% änid (vl 2013 — 50,71%). Parlamentan 290 ühtnijan järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 26. päiväl uhokud (ližavaličendad — 29. päiväl sulakud), valitihe Tedajiden Nevondkundan-ki ühtnijoid sil-žo päiväl.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Iranan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 31 agjaha (ostān:ha, pers.: استان). Vl 2012 agjad alajagasoiš 402 ümbrikho (pers.: شهرستان šahrestān), ned — 999 rajonha (pers.: بخش bahš). Edemba, rajonad alajagasoiš municipalitetoihe: 1167 lindankundha (pers.: شهر šahr) da 2512 küläkundha (pers.: دهستان dehestān).

Iranan agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha.

EläjadRedaktiruida

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 80 840 713 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Iranas elädas iranalaižed.

Religijan mödhe (2011): islamanuskojad — 98%, sidä kesken šiitad — 89%, sunnitad — 9%; toižed uskojad — 2%.

Toižed seičeme lidnad-millionerad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Mešhed, Keredž, Isfahan, Tebriz, Širaz, Ahvaz, Kum. Vl 2011 seičeme ristitud kümnespäi elihe lidnas.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2010 Iranan päeksport oli kivivoi (82%), toine eksport — himižed substancijad (3%), londuseline gaz (2%), polietilen (2%), pähkmed (1%), raudkivend, vas'k, kuld, kourad.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida