Librevil' (franc.: Libreville «joudai lidn») om Gabonan pälidn, kaikiš suremb lidn da transportsol'm, otab valdkundan ristitišton läz pol't. Se om Estuer-agjan administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb agjaha.

Librevil'
Libreville
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Gabon
Eläjiden lugu (2013) 703,904 ristitud
Pind 65,42 km²
Librevil' Libreville
Pämez' Roze Kristian Ossuka Raponda
(2014—)
Telefonkod +241
Aigvö UTC+1


Lidnan sijaduz valdkundas i agjas (2007)

Istorii

vajehta

Vl 1846 francine laivišt anasti brazilišt «L’Elizia»-laivad orjidenke, päzutihe heid. Joudutadud 52 ristitud paniba eländpunktan alust i nimitihe sidä Fritaunan analogijan mödhe. Lidn mainitase ezmäižen kerdan vl 1849. Vl 1886 tegihe francižen Gabon-kolonijan pälidnaks, vspäi 1960 — ripmatoman Gabonan pälidn.

Librevil' šingotase sömtegimištol (tabak), tekstilin i omblendan edheotandoil, metallan i pun ümbriradmižel, laivoiden verfil. Lämuzelektrostancii radab. Eksportiruihe nenid tavaroid: kaučuk, pal'mvoi, kakao, pumaterialan tropižed sortud.

Geografijan andmused

vajehta

Librevil' sijadase Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten randpolel, Komo-jogensunno, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om subekvatorialine neps pil'vekaz. Il'man keskmäine päiväline lämuz vajehtub +24,3..+27,1 C° röunoiš kuidme vodes läbi. Paneb sadegid 2842 mm vodes, enamba keväz'kus-sulakus (339..363 mm kus) i redukus-kül'mkus (427..490 mm kus), kuivsezonan aigan (kezaku-eloku) paneb 75 mm sadegid vaiše. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 81..87 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan department agjas (2017)

Lidn jagase 39 fartalaks.

Eläjad

vajehta

Vl 2013 lidnan ristitišt oli 703 904 eläjad. Heiden kodikel' om francijan kel' tobjimalaz.

Universitet Omar Bongo-prezidentan nimed radab vspäi 1970 (34 tuh. üläopenikoid vl 2021). Severz'-se rahvahidenkeskeižid üläškoloid oma avaitud pälidnas.

Transport

vajehta

Avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Librevil' om Atlantižen valdmeren afrikanižen randišton ühteks kaikiš surembiš portoišpäi. Sen specializacii om pumaterialiden vend ujuden verhiže maihe.

Rahvahidenkeskeine lendimport ezmäižen Leon Mba-prezidentan nimed (franc.: Aéroport international Léon-Mba, LBV / FOOL, 721 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 11 kilometrad pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Afrikan äjihe maihe, Parižha i Stambulha, valdkundan lendimportoihe. Om jügureisid Abidžanha, Addis-Abebha, Kasablankha, Lüksemburgha. Francijan kaikenaigaine il'mvägiden sodabaz sijadase läz lendimportad. Uden lendimportan projektan mödhe sen sijaduz linneb pohjoižhe pälidnaspäi mugažo.

Homaičendad

vajehta


Irdkosketused

vajehta



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk